Eesti Mälu Instituut andis välja kogumiku eestlastest, kes Teise maailmasõja ajal Rootsi põgenesid

"Vega" saabumine Öregrundi sadamasse septembris 1944. Foto: Eesti Rahvusarhiiv/EFA.706.10.15089

Sel sügisel möödub 80 aastat 1944. aasta suurpõgenemisest, kui maale tungiva Punaarmee eest pages Eestist Läände kümneid tuhandeid inimesi. Teise maailmasõja ajal põgenes Eestist Läände hinnanguliselt 80 000 inimest, mis teeb sellest meie ajaloo ühe suurima rändelaine ja ühe olulisima lähimineviku sündmuse, mis avaldas otsest mõju väga paljude inimeste elusaatusele ja ühiskonnale laiemalt. Eesti Mälu Instituut avaldas toimetiste sarjas temaatilise artiklikogumiku «Põgenemine Eestist Rootsi Teise maailmasõja ajal», mille on koostanud instituudi teadur, ajaloolane Hiljar Tammela.

Tegemist on esimese uurimuslike ajalooartiklite kogumikuga Eestis, mis on pühendatud just Teise maailmasõja aegsele Eestist Rootsi põgenemisele. Kogumikus on toodud lugeja ette teadmisi Eesti ajaloo kohta, mis on seni levinud peamiselt Eestist väljaspool.

«Põgenemine Eestist Rootsi Teise maailmasõja ajal» Foto: Raamat

Raamatus avaldatakse arhiividest pärit materjale (ja nende põhjal koostatud teavet), mis on seoses ajalise kasutuspiirangu möödumisega saanud kasutatavaks alles viimastel aastatel. See on väga oluline pööre, võimaldades lisaks inimestelt kogutud üksiklugudele üha rohkem kasutusele võtta ka ametlikke dokumente. Tänu avardunud allikabaasile, mis toob juurde uut laadi infot, saab edaspidi teemale läheneda veelgi süsteemsemalt ja faktipõhisemalt.

«Teise maailmasõja aegne põgenemine Eestist Läände toimus suures osas varjatult, suuliste kokkulepete alusel ja otsese ohu tingimustes. Nii ei ole meil selle kohta võtta arhiiviallikaid, mida inimeste massilise liikumise uurijad tavapäraselt kasutavad: nimekirju lahkunutest lähtekohas ja saabunutest sihtkohas. Eestist pagemise kahest peamisest sihtriigist Saksamaal valitses põgenike saabudes sõjaaegne segadus ja Rootsis salastati rändedokumendid poliitiliselt tundliku materjalina ja põgenike eraelu kaitseks pikaks ajaks. Nii on siiani olnud põgenemise uurimisel peamiseks allikaliigiks mälestused. Need annavad küll väga hea ülevaate üksikisiku või pere põgenemisest, kuid üldpilti koguprotsessi uurimiseks on nende pinnalt raske luua. Põgenemine võis toimuda lihtsalt niivõrd erinevatel asjaoludel… Täna, suurpõgenemise 80. aastapäeva künnisel on meie sihiks tuua seda teavet Eesti lugejani selle kogumiku kaudu,» kirjutab Hiljar Tammela artiklikogu eessõnas.

Kogumiku seitse artiklit toovad lugejani uut teavet Teise maailmasõja ajal Eestist Rootsi põgenemise kohta, mis pärineb peamiselt välisallikatest. Autorid avavad suure põgenemise seni tundmatuid või vähekäsitletud tahke, käsitledes muuhulgas sihtkohariigi olusid ja valikuid.