Sinijärv soovitab: üle hulga aja oli see hea tunne, et no ei saa magama minna, tuleb edasi lugeda!

Copy
Kirjanik Indrek Hargla.
Kirjanik Indrek Hargla. Foto: Kristjan Teedema

Rahvusraamatukogu kultuurinõunik Karl Martin Sinijärv soovitab lugeda Indrek Hargla raamatuid «Apteeker Melchiori apokrüüfid» ja «Trimmerdaja surm».

Indrek Hargla, «Apteeker Melchiori apokrüüfid».
Indrek Hargla, «Apteeker Melchiori apokrüüfid». Foto: Raamat

Olen apteeker Melchiori vana kirjasõber. Romaanisarja viimasi raamatuid siiski pigem tunnustasin, ent ei armastanud. Mingi veider tumedus oli manu hiilinud. «Apokrüüfides» on Melchior kuidagi raamist välja ja vabaks pääsenud, siin on vana hea hingus tagasi. Eks ta ole, inimhing on nagu uksehing – kui krigiseb, tuleb õlitada. Üle hulga aja oli see hea tunne, et no ei saa magama minna, tuleb edasi lugeda. Mis on vast suurim kiitus ühele raamatule üleüldse.

Või kahele.

Indrek Hargla, «Trimmerdaja surm».
Indrek Hargla, «Trimmerdaja surm». Foto: Raamat

Sest ka «Trimmerdaja surm» on olulik tähis me sõnamaal. Näidendeid ilmub üldse raamatu kujul maru vähe ja sellisi vanu häid, George Bernard Shaw laadis klassikalisi sõnapõhisi tükke eriti. Jube hea on lugeda, kui autor on osa lavastajatööd juba ära teinud. Minu kui lugeja pea teeb niikuinii. Ja olen rõõmus. Lisaks on need tõepoolest loetavad näidendid – lähed sisse ega saa enam välja enne lõppu. Kunas lugesin näidendit, mis on tervik jo enne lavale kobimist, mis pole vaid sõnaline üksus etenduskunsti aktiviteedist? Respekt.

Jah, ei tahaks, et «Kriminaalne raamatukogu» nüüd sarjana puhtalt Indreku egotripiks kujuneks, loodetavasti on tal veel autoreid salves. Siiski – ka praegusel kujul tõhus tulistamine – võib-olla puusalt, võib-olla sihtimata, peaasi, et mitte laadimata. Moameeste võit!

Tagasi üles