GALERII ⟩ Kirjanduslikul kolmapäeval küsiti, mis tunne on olla kilpkonn ja mis tunne on olla linn

18. septembri kirjanduslikul kolmapäeval küsiti musta laega saalis, mis tunne on olla kilpkonn ja mis tunne on olla linn. 

Päiv Dengo, «Kilpkonn üheks päevaks». Foto: Raamat

Päiv Dengo luuleraamatust «Kilpkonn üheks päevaks» vestlesid Dengo ja raamatu toimetaja Sirel Heinloo.

Päiv Dengo luule on laululine, kehaline, keelemänguline ja puudutav. Selles on nii süngust kui helgust ning oskust kehastuda ajas ja ruumis hoopis kellekski teiseks. Sõber tuli põleb pliidi all, nälja korral saab söönuks ka veest ja riisiteradest, kurvastus ja rõõm käivad käsikäes sama päikese all. Päiv Dengo luule on elav tõestus sellest, kuivõrd rikkad on keele ja luule väljendusvahendid ning kuivõrd elav võib inimese kujutlusvõime olla ka siis, kui ta «ei ole sünnist saati vihkugi valgust näinud».

Kanada luuletaja ja klassikalise filoloogi Anne Carsoni «Linnade elu» tutvustasid tõlkija Hanneleele Kaldmaa ja Carsoni järgmise raamatu tõlkija Kätlin Kaldmaa.

Anne Carson, «Linnade elu». Foto: Raamat

Kanada kirjanik, tõlkija ja õppejõud Anne Carson on tõeline elav klassik, kelle teostes põimuvad luule ja proosa, antiikaeg ja tänapäev. «Linnade elus» on koos kolm luuletsüklit ja poeemi, nende ühisosaks on alati muunduvad, eest pagevad linnad, mille lood eksitavad ränduri oma keerdkäikudesse.

Filosoofide konverents toimub kõrvu 15. sajandi sõjaga Perugia vürstide ja paavsti vägede vahel. Külaskäik Rooma viib meeleheitele – mis tunne on olla võõras, vallutaja nagu läänegootide kuningas Alarich I, juua võõrustaja köögis lahustuvat kohvi ja otsida jututeemat. Nimitsüklis võib sattuda veel enamatesse kujuteldavatesse ja kujuteldamatutesse linnadesse. Linna ei saa kunagi kätte, see koosneb ajaloost ja lugudest, ning teekäija näeb seda alati vaid möödaminnes. Ei ole ühtegi tühja linna ega ole kahetsust. Nüüd astu edasi.

Vaata pilte!