Marie Pärkma on elukutseline korrastaja ja raamatute «Korrastades elu korda» ja «Korrastades lapse elu korda» autor. Marie esimesest raamatust on valminud ka audioraamat, mille luges sisse autor ise.
Marie Pärkma: võimalus lugeda sisse enda kirjutatud raamat oli kihvt, kuid ka aukartust äratav
Marie Pärkma loodud Meieeluilu korrastusviis lähtub ideest, et kõik süsteemid peaksid olema lihtsad, loogilised ja ligipääsetavad. Marie esimene raamat «Korrastades elu korda» aitab leida vastuseid, kuidas haarata ohjad enda kätte ja muuta elu selliseks, nagu oled alati unistanud. On aeg olla isekas – selle kõige paremas mõttes!
Teine raamat «Korrastades lapse elu korda» on väärt teejuht suunamaks igas vanuses last iseseisvusele ja õpetamaks enda asju rohkem hindama. Lisaks on raamatu lõpus vahvad unejutud pisikestele korrastajatele.
Allpool kirjeldab Marie enda kogemust audioraamatu sisselugemisega. Audioraamatut saab kuulata eksklusiivselt Digireadist.
Marie Pärkma, «Korrastades elu korda».
Raamat
Milline on olnud sinu varasem kogemus audioraamatutega?
Väga väike. Olen proovinud paari raamatut kuulata, kuid minu jaoks on ülioluline sisselugeja hääletoon, kiirus ja see, kas ta paneb mind ennast kuulama või mitte. Nende väheste raamatute pinnalt saan öelda, et loobusin ruttu. Ma ei suutnud keskenduda kuulatava raamatu sisule ja mõte läks kiiresti uitama. Olen katsetanud ka e-raamatute lugemist, aga tunnen, et olen siiski paberraamatu inimene. Mulle meeldib päris raamatut käes hoida, lugemisel markeriga sinna märkmeid teha ja füüsiliselt raamatu lehekülgi keerata.
Mis tunne sind valdas, kui kuulsid ideest, et võiksid ise oma raamatu sisse lugeda?
Võimalus lugeda sisse enda kirjutatud raamat oli kihvt, kuid ka aukartust äratav. Tean, et tavaliselt teevad seda ju näitlejad, seega tundsin, et tegu saab olema hirmutava, raske ja ajamahuka tööga. Aga kuna see oli ühtlasi suurepärane võimalus salvestada enda kirjapandu emotsiooni ja mõttega huvilisele kuulamiseks sisse, ei kõhelnud ma pikalt.
Kuidas valmistusid audioraamatu sisselugemiseks?
Alguses ei osanud ma kuidagi end ette valmistada. Enne õpetavat workshop’i ei kujutanud ma üldse ette, mida see töö tegelikult minult nõuab. Pärast workshop’i oli selge, et esimeseks sisselugemiseks on vaja väga palju vaeva näha ja tööd teha. Teadsin, et pean rääkima aeglaselt ja rahulikult ning diktsioon peab olema parem – pidin kodus palju harjutama. Selleks lugesin järgmisel salvestuskorral sisseloetava teksti kodus mitu korda üle ja tegin endale märkmeid, et stuudios läheks lugemine sujuvalt.
Kuna mu elukaaslane on mulle õpetanud, et alati aitab suhtumine «Võta rahulikult! Ära mõtle üle!», siis nii ma teha üritasingi. Iga katsumus võib alguses tunduda raske ja tegelikult on see raske ka praegu, olgugi et olen terve enda paksu korrastuspiibli sisse lugenud. Küll aga olen seda meelt, et iga hirmutav ja uus olukord on oluline, et saada kogemusi. Hindan nende inimeste tööd, kes päevast päeva raamatute sisselugemise tööd teevad, ja eriti neid, kes oskavad seda teha imehästi – kes suudavad ennast kuulama panna. Andsin endast parima ja usun, et saan enda häälega kuulajale oma mõtted edasi anda.