SINIJÄRV SOOVITAB ⟩ Nagu vanainimeste lastekirjanik — jube mõnus lugeda!

Richard Osman. Foto: Can Nguyen/Capital Pictures/Scanpix

Rahvusraamatukogu kultuurinõunik Karl Martin Sinijärv soovitab lugeda Richard Osmani humoorikat krimiromaani «Me lahendame mõrvu».

Richard Osman on tuntud oma neljapäevase mõrvaklubi lugudega, aga nüüd pihta hakanud uue sarjaga. Ta on ikka olnud nagu vanainimeste lastekirjanik, teda on jube mõnus lugeda. See kvaliteet ei ole kuhugi kadunud. Lugesin taustaks üle hulga aja mõned neljapäevalood sirvimisi üle ja oi kui tore oli. Uus sari tõotab paljut ja annab üsna rohkesti ka kohe kätte.

Richard Osman, «Me lahendame mõrvu». Foto: Raamat

Osman leiutab mingi omaomase parlanksi õdususe, õuduse ja elususe vahel. Ta ei kurna meid jäledustega, aga ka mitte lõputu teejoomisega. Vanatädid oskavad tappa, kui tarvis ja pahad saavad oma palga ootamatul kombel, kummalised kujud sujutavad end loost läbi ning on lõpuks täiega põhjendet. Kirjanik laseb fantaasial lennata ning loobki todamoodu omailma, milles sulberdamine lugejale loomupärane näib. Jah, näib, sest ega pärisega sel kõigel ausalt öeldes palju pistmist ei ole. Ja mis siis. On ilukirjandus või jaa?

Võib-olla on sel kõigel, sel lahedalt sujuval lool pärisega enam ühist kui pealtnäha tundub. Omad tumedused hoovavad seal pinna all täpselt nagu me igapäevaelus. Nii turvaline on öelda neutraalselt näiteks: ühistransport. Keegi ei kohustu millekski. Kui rääkida lihtsalt ühisest (lähme ühisega pidusse, tulen õhtuks ühisega koju), siis me saame aru, et see on meie kõigi asi. Osmanil on oskus kirjutada täiesti eluvälised eskapistlikud jutud lugeja ellu sisse. See on üks hüva oskus.

Lugeja otsustada, kas loeb raamatut ühises või võtab lihtsalt takso. Osmanit vist väga ei koti.