Ene Mihkelsoni 80. sünniaastapäeva tähistatakse kahe raamatu esitluse ja konverentsiga

Ene Mihkelson. Foto: Kristjan Teedema

18.–19. oktoobrini toimub Tartus Eesti Kirjandusmuuseumis konverents «Inimene algab sõnast. Ene Mihkelson 80». Kahepäevasel konverentsil meenutatakse eesti kaasaegse kirjanduse ühe sügavama ja keerukama autori loojaisiksust ja arutletakse tema teoste tänapäevase tähenduse üle.

Kirjanik Ene Mihkelson oleks 21. oktoobril tähistanud oma 80. sünnipäeva. Nii ei läinud.

«Peame leppima raamatutega, nii tema enda kirjutatute kui ka nendega, mis tema kaasteelised on koostanud. Olen öelnud varem ja kordan ka nüüd, Mihkelsoni loomingu avastamine on alles algusjärgus ja me pole veel kaugeltki suutnud avada tema loomingu kogupotentsiaali,» ütles Ene Mihkelsoni Seltsi esinaine, kirjandusteadlane Aija Sakova.

Sakova juhib tähelepanu, et viimastel aastatel on Ene Mihkelsoni looming jõudnud nii raadioeetrisse (2020: Raadioteatri luuleruum «Elu ongi jumalagajätt») kui ka mitme teatri lavalaudadele (2020: «Katkuhaud» Ugala teatris; 2023: «Ma jään kaevu / juurde igavesti jooma» Tartu Uues Teatris).

Kirjaniku seltsi eestvedamisel on toimunud mitmed õpetajatele suunatud koolitused ja töötoad ning metsavendluse käsitlemisele pühendatud konverents «Olnu on ikka veel täna» (2023).

«Ei ole kahtlustki, et Ene Mihkelsoni looming elab. Minu suur soov on, et see ilmuks ka võimalikult paljudes euroopa keeltes. Romaan «Ahasveeruse uni» vääriks vaieldamatult ka tele- ja kinoekraanidele toomist ning miks mitte, ka muusikalist käsitlust,» lisas Sakova.

Kahepäevasel konverentsil esinevad ettekannetega Viivi Luik, Rein Veidemann, Eneken Laanes, Hasso Krull, Agnė Bernotaitė, Tiina Kirss, Janika Kronberg, Eduard Parhomenko, Fred Puss, Galina Ponomarjova ja Marju Lauristin. Kirjanike ümarlauas «Kas on vaja?» arutlevad Lilli Luuk, Maarja Kangro, Sveta Grigorjeva, Tõnis Vilu ja Tiit Aleksejev selle üle, kellele ja milleks on vaja kirjaniku tööd.

Esitletakse kaht koguteost: «Tetraeeder karjamaal. Ene Mihkelsoni eluraamat» (Tänapäev, 2024), mille on koostanud Marju Lauristin ja Sirje Olesk ning «Peaaegu kõik. Ene Mihkelsoni tõlgenduskogumik 2005–2024» (TÜ Kirjastus, 2024), mille koostasid Aija Sakova ja Mart Velsker.

Samuti avatakse näitus «Varemed ja vahtrad. Ene Mihkelsoni tekstimaastikud», mis oli aasta alguses avatud ka Esna Galeriis. Ene Mihkelsoni luulet loeb Katrin Saukas.

Kuuendat korda antakse üle Ene Mihkelsoni kultuurimõtestaja preemia. Varasemalt on preemia pälvinud Igor Kotjuh (2023), Jaan Tootsen (2022), Rein Veidemann (2021), Aivar Kull ja Henri Kõiv (2020), Joonas Hellerma (2019).