:format(webp)/nginx/o/2024/10/10/16409164t1h9832.jpg)
Nobeli kirjanduspreemia pälvis tänavu Lõuna-Korea kirjanik Han Kang, kes on elanud terve oma elu raamatute keskel. Kuku pärastlõunasaate rubriigis «Raamaturahvas» tõdes Eesti kirjanike liidu esimees Maarja Kangro, et ei oleks osanud arvata, et just Han Kang selle preemia võidab.
Maarja Kangro sõnul oli tugevaid kandidaate tänavusele Nobeli kirjanduspreemiale palju ja Han Kang ei hakanud otseselt silma ka kihlveokontorite nimekirjades. «Ei oleks osanud seda nime sealt välja korjata,» tunnistas Kangro, kelle sõnul on Korea kirjandust tõlgitud eesti keelde maru vähe.
Näiteks on eesti keelde tõlgitud Korea poeedi Ko Uni loomingut ja tema figureeris võimalike kandidaatide nimekirjades märksa kõrgemal, kuid preemiat ei saanud. «Mis oli ehk mingite näitajate järgi ka ennustatav. Tõepoolest oli jälle aeg, et naine saaks selle preemia,» märkis ta.
Prestiižiökonoomia on Maarja Kangrot alati huvitanud, sest loomemaailmas on sel väga suur väärtus. Nobeli kirjanduspreemia võidavad aga harva need, kellest enne palju räägitakse, sest soovitakse üllatada. «Nad natuke kurvastavad mind sellega, et mingeid kandidaate peetakse liiga konjuktuurseks. Korea sai nüüd küll oma esimese preemia ja korea keele kõnelejaid on rohkem kui ukraina keele kõnelejaid, aga minu meelest ammugi oleks aeg ka Ukrainal see oma preemia kätte saada,» sõnas Kangro. «Ja sugugi mitte konjuktuursest mõtlemisest lähtudes.»
Han Kangi kuulsaim romaan «Taimetoitlane» tõstatab Kangro sõnul teemasid, mis on väga olulised ja mis kõnetavad tänapäeval paljusid. Eesti probleemiks on aga tõlgete vähesus, sest kui me ei ole maailmas tuntud, ei ole ka suurt tõenäosust, et eestlane selle preemia saab.
Kuula saadet!
/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)