Seminar «Laps kirjanduses» tõstab fookusesse lasteraamatute tõlkimise

Foto: Eesti Lastekirjanduse Keskus

21. oktoobril 2024 kell 10.30–16 toimub Eesti Teaduste Akadeemia Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse ning Eesti Lastekirjanduse Keskuse 12. ühisseminar «Laps kirjanduses», mille fookuses on tõlketeemad. Seminar toimub lastekirjanduse keskuse saalis, kuid seda saab otseülekandena jälgida ka Eesti Lastekirjanduse Keskuse Facebooki lehelt.

Seminaril uuritakse, kuidas määratleda tõlkimist, tutvustatakse uusi vahendeid meie tõlkeloo uurimiseks, vaadeldakse, milline on tõlke ja algupärandi vahekord hetke laste-ja noortekirjanduses ning arutletakse, mida on vaja hea tõlkeraamatu sünniks. Vaatluse all on nii laste- ja noortekirjanduse tõlked eesti keelde kui ka meie laste- ja noorteraamatute vahendamine teistesse kultuuridesse. Et lastekirjanduse puhul ei saa kuidagi mööda ka illustratsioonist, tulevad käsitlemisele ka tõlkimise ja raamatuillustratsiooni kokkupuutekohad.

Seminaril esinevad ettekannetega Elin Sütiste, Krister Kruusmaa, Jaanika Palm, Krista Kumberg, Helena Kostenok, Hanneleele Kaldmaa, Ulla Saar, Triinu Laan, Katja Novak, Anneliis Lepp, Risto Järv ja Elle-Mari Talivee.

Eesti Lastekirjanduse Keskuse kirjandusuurija Jaanika Palmi sõnul on oluline tõlkelastekirjandusest kõneleda. «Kuna valdava osa praegu eesti keeles ilmuvatest lasteraamatutest moodustavad just tõlketeosed, on nendele tähelepanu pööramine algupärase kirjanduse kõrval väga oluline,» toonitab ta. «Tahaks ju ikka, et ilmuvad tõlketeosed rikastaksid, mitte ei reostaks meie kirjandusvälja ning pakuksid meie lastele võimalikult avarat maailmapilti ja erinevaid perspektiive elu mõtestamiseks.»

Eesti Teaduste Akadeemia Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse teadur Elle-Mari Talivee leiab, et armastatud eesti raamatutegelaste kõrval on teda vorminud just tõlketeosed. «Arvan, et mina olen suuresti tõlkekirjanduse poolt kasvatatud laps – Pipist ja Tjorvenist Pál-tänava poiste, Klára Jarunková kangelaste, Franny ja Zooey'ni, ehkki kahtlemata on olulist rolli mänginud ka Pille-Riin, Naksitrallid, Tagurpidi-Ants. Need olid kõik imelised tõlked. Harald Rajametsa luuletõlked James Krüssi raamatust «Minu vaarisa ja mina» panid mind tõenäoliselt esmakordselt mõtlema kirjandusteksti loomisele,» meenutab ta. «Teistpidi – oli meie toonases omakirjanduses midagi olulist puudu? Tõlkelugu tekitab alati nii palju intrigeerivaid küsimusi.»