LUGEMISSOOVITUSED ⟩ 2 raamatut neile, kes on iseendaga hädas, aga ei ole veel valmis teraapiasse minema

Gerda Peeba. Foto: Stina Kase

Suhtlemiskoolitaja Gerda Peeba tõdeb, et lapsepõlv mõjutab meid tänagi, kas me soovime seda või mitte. Vahel isegi nõnda, et me ei mõista, mil määral see avaldab mõju meie igapäevaelule. Ta soovitab kaht raamatut neile, kes tahaks oma vaimse tervise eest hoolt kanda. Raamatutest saab ehk esimesed mõtted, kuidas endast sotti saada.

Rahuolematus, mis tuleb ei-tea-kust

Kas tuleb ette, et mingid asjad lihtsalt ärritavad, aga ei tule kuskilt loogilist põhjendust, miks ometi. Või kui ei saavuta tööl mõnd eesmärki, tunned end kohe läbikukkununa. Mõtiskled, miks sa ei ole rohkem saavutanud või su elu pole piisavalt tähendusrikas. Need kõik emotsioonid on normaalsed, ent nendega rinda pistes oleks väga vaja juhiseid, kuidas neid jagada teistega või tuua lauale, kui märkad neid teistes. Gerda rõhutab, et põhjused ei pruugi olla selles, et sul oli väga õnnetu lapsepõlv. Vahel oli näiliselt lapsepõlv ideaalne, aga ometi on sees midagi, miks ei taha oma vanematega enam suurt tegemist teha. Aga miks?

Jonice Webb ja Christine Musello, «Üksindusse jäetud». Foto: Raamat

Ta väga soovitab psühholoogide Jonice Webbi ja Christine Musello raamatut «Üksindusse jäetud». See raamat ei räägi ainult läbielamistest ja mälestustest su lapsepõlves, vaid aitab teadlikuks saada asjadest, mis ei toimunud ja mida sa ei mäleta. Sest sellel, mis ei toimunud, võib sinu kujunemisel olla suurem mõju kui sellel, mis toimub.

Raamat tutvustab mitte-toimumiste tagajärge – nähtamatut jõudu, mis mõjutab sinu elu ja annab tööriistad, kuidas sellega toime tulla.

Tihti kipuvad enda vastu kriitilised olema inimesed, kes mäletavad, et nende lapsepõlv möödus suures osas hästi ja nende vanemad olid head. Aga nende tundeid ei märgatud ega tähtsustatud või peeti emotsionaalsust tülikaks. Nad hakkavad end täiskasvanueas süüdistama kõiges, mis ei tundu õige. Nad ei mõista, et neid mõjutab miski, mida nad ei mäleta – nähtamatu jõud. Autorid ütlevad, et see ei ole midagi üleloomulikku, hirmutavat ega spirituaalset. See on hoopiski midagi igapäevast ja inimesele omast, mida on kodudes üle maailma – selle nimi on emotsionaalne hüljatus.

Üksindusest ühenduseni

Jonice Webb, «Üksindusest ühenduseni». Foto: Raamat

Jonice Webbi järg «Üksindusest ühenduseni» aitab aga astuda järgmise sammu – kuidas jõuda üksindusest ühenduseni ehk mida sa saad ise muuta.

«Mulle meeldib eriti, et see raamat räägib läbi selle võtme, et su vanemad andsid endast parima oma parimate oskustega. Seda võib olla karm kuulda, aga nii on. Eesmärk ei ole vanemaid materdada, et nemad on kõiges süüdi, vaid luua teadlikkust ja mõistmist,» ütleb Gerda.

Raamatus võtab autor fookusesse lapseea hüljatuse tagajärgedega toimetuleku. Põhinedes oma pikaajalisele tööle selliste klientidega, toob ta selged juhised ja strateegiad, mis aitavad vabaneda püsivast üksindusetundest ja luua lähedasi ning toetavaid suhteid.