/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)
:format(webp)/nginx/o/2024/11/02/16460769t1h8ca9.jpg)
Äsja ilmunud romaan «Sulen silmad ja palvetan» on teine osa Alex Ahndorili Võtme-raamatute seerias. Alex Ahndorili kirjanikunime kasutab abielupaar Alexandra ja Alexander Ahndoril, kes saavutas suurema kuulsuse Lars Kepleri pseudonüümi all.
Tuntud näitlejanna vajab eradetektiivi abi: tema surnud peigmees on hakanud teda jälitama
Tuntud näitlejanna Bianca Salo vajab eradetektiiv Julia Starki abi: ta on veendunud, et tema surnud peigmees on hakanud teda jälitama. Ühel ööl oli Bianca ärganud selle peale, et mees seisis ta magamistoas, paar päeva enne seda tungis mees aga teatris naise garderoobi ja süütas ta kleidi.
/nginx/o/2024/10/30/16454312t1h8fc9.jpg)
Kolm aastat tagasi sai Bianca teate peigmehe ootamatust surmast Helsingi hotellitoas. Naine ise viibis Stockholmis, mängides naispeaosa Shakespeare’i «Macbethis», varises laval kokku ning kogu etendus võeti vaid mõni nädal pärast esietendust mängukavast maha.
Nüüd on samal trupil võimalus sama lavastajaga «Macbeth» uuesti lavale tuua. Julia käib Biancaga proovides kaasas, et teda jälgida ja tutvuda samal ajal inimestega tema ümber, sest jälitajal paistab olevat teatrisse vaba sissepääs. Selgub, et pea mitte ühelgi näitlejal ei ole vettpidavat alibit ja rahuliku pealispinna all kihavad tohutud pinged…
Julia palub oma endisel abikaasal Sidneyl peigmehe surma puudutavaid segaseid asjaolusid uurida. Mõistatuse võtme leidmisega hakkab kiireks minema, sest Bianca jälitaja on sisenenud viimasesse aktiivsesse faasi, mis lõpeb tihtipeale vägivalla ja surmaga. Müstilise juhtumi lahendamiseks tuleb Julial appi võtta kogu oma psühholoogiline kõhutunne, jälgimisoskus ja loogiline mõtlemine.
Loe raamatust katkendit!
***
Julia Stark väljus Nytorgetil taksost, astus kõnniteele, toetus kepile ning pööras pilgu 7-Eleveni kioskile. Vilksamisi paistis läbi uduse vitriinakna kulmu kortsutav blond naisterahvas lihtsa kohvilaua taga.
Igaüks võinuks teda tänavalt näha, ta allapoole vaatavat nägu telefoni kahvatus valguskumas, sõrmede monotoonseid liigutusi ekraanil, Coca-Cola purki laual.
Julia võttis kõne Biancaga uuesti läbi.
Naine oli keset ööd ärganud ja näinud oma pimedas magamistoas seismas endist peigmeest. Mees tegi liigutuse, nagu lõikaks inimesel kõri läbi, enne kui võttis kummutilt oma mansetinööbid ja kadus.
Julia esmane ülesanne peab olema stalker peatada, enne kui too liiga kaugele läheb. Ta ei tohi lasta end pimestada küsimusel, kas peigmees on surnud või mitte, kuigi ilmselt tuleb tõe päevavalgele toomiseks ka seda asja uurida.
Julia astus poodi, kõndis üle räpase põranda ning peatus laua ääres istuva naisterahva ees.
«Bianca?» küsis Julia.
Naise suurtest helepruunidest silmadest paistis sekundiks hirmusähvatus, enne kui ta olukorda adekvaatselt hindas.
«Aitäh, et tulite,» tänas ta püsti tõustes.
Kui Bianca märkas armi Julia näol, ei pööranud ta pilku ära, nagu enamik instinktiivselt tegi. Selle asemel uuris ta hetke huvitatult pikka armi, enne kui tervituseks käe ulatas.
«Ma ei tervita kättpidi,» selgitas Julia sõbralikult.
«Olgu,» kostis Bianca ja lasi väljasirutatud käel langeda, näimata vähimalgi määral üllatunud.
Bianca Salo nägu oli üsna ümar ja sümmeetriline. Silmad asetsesid teineteisest kaugel kui metskitsel. Tema terava Amori kaarega suu tundus pidevalt naeratavat, vaid juuksekarva kaugusel naerma puhkemisest.
Tema ilu oli meediast tuntud, kuid samas oli tema meikimata sassis olekus midagi loomulikku.
«Ma pole kunagi päris detektiivi näinud,» ütles Bianca imetlusega.
«Tadaa!» naeratas Julia.
«Mis nüüd edasi saab?»
«Me alustame sellest, et ma vaatan teie korteri üle ja pärast seda istume maha ja arutame läbi, mida ma teie heaks teha saan.»
«Ma tunnen ennast juba praegu natuke rahulikumalt,» sõnas Bianca, võttis viimase lonksu karastusjoogist ja jättis purgi lauale.
*
Vaikides kõndisid nad 20. sajandi alguse stiilis kollase krohvitud hooneni, millel olid eenduvad ärklid ja valged aknapõsed. Bianca valis koodi ja lakitud tammepuust uks avanes automaatselt.
Liftis surus Julia selja vastu liftivõre siseseina, et üles sõites kogemata mitte füüsilisse kontakti sattuda.
«Teie ootate ukse taga, kuni mina korteri läbi vaatan,» teatas ta.
Ta tundis Bianca parfüümi õrna lõhna, see sisaldas midagi õhulist, iirist, kurereha ja vahest sirelit.
«Nüüd hakkab mul närv jubedalt sisse tulema,» ütles Bianca.
«Millepärast?»
«Et ta on seal sees.»
«Ma ei usu, et on.»
«Aga mis siis, kui on?»
«Siis saab sellest mu aegade kiireim juhtum,» naeratas Julia.
«Aga päriselt,» kurtis Bianca.
«Mul on pipragaas kotis,» valetas Julia.
«Olgu siis.»
Ragisev mehhanism vaikis neljandal korrusel ning Bianca avas liftiukse. Elektripirn laes vilkus oma ümaras klaaskuplis ärevalt.
«Minge mööda treppi veidi ülespoole,» juhendas Julia.
«Peate teatud korralageduse välja kannatama,» vabandas Bianca ja sobras kotis.
«Olen hullematki näinud,» vastas Julia kaljukindlalt.
«Tore,» naeratas Bianca ning ulatas punasest nahast võtmehoidja Julia kätte.
«Minge trepist üles.»
Julia pistis võtme lukuauku ja keeras, vajutas linki ning avas ukse. Hämarast lõi vastu lõhnastatud seepide ja lõikelillede lõhnaga leige õhk.
Ta astus esikusse, süütas tule, toetus kepile ning kuulatas. Tuubil täis kingariiuli kõrval seisis kilekott tühjade veinipudelitega. Peegli servadesse olid pistetud fotod Biancast ja ta sõpradest.
Kuskilt teisest korterist kostis koera haugatusi, siis jäi kõik vaikseks.
Julia vaatas riidekappi, lükkas seal rippuvad mantlid kepi abil eest ning sisenes seejärel kahhelkividega kaetud vannituppa. Sinisetäpilise dušikardina taga oli sügav emailitud vann, kuhu oli tilkuvast kraanist jäänud roostene jälg. Vannitoakapp oli täis meigitarbeid ja puhastusvahendeid, peegel oli hambapastaga koos. Põrandal lebasid pesukaitsega mustad aluspüksid.
Ta läks tagasi esikusse, uuris korteriust ning nägi, et sellel polnud ei turvaketti ega uksesilma. Trepikojast kostis Bianca häält. Ta rääkis kellegagi telefonitsi ja viskas oma hüsteeria üle nalja.
Julia liikus klaasuksest mööda ilusasse tuppa aknaorva ja nurga all paigutatud akendega. Lakitud laudpõranda ühes nurgas oli valgeks värvitud betoonplaat, kus kunagi oli seisnud kahhelahi.
Kõikjal vastu seinu, telekalaual ja puupüsti täis raamaturiiulil olid virnas raamatud ja käsikirjakaustad.
Seintel rippusid reas raamitud teatriplakatid Bianca nimega: «Kajakas», «Nukumaja» ja «Preili Julie.»
Kulunud pehme mööbel oli täis patju ja tekke.
Kausid täis vanu oliivikive ja pistaatsiapähkli koori, kohvitassid, veiniklaasid ja kuivanud teekottidega kruusid diivanilaual, raamatuvirnade otsas ja pianiinol.
Tillukesel ühe jalaga laual kulunud pakk tarokaarte ja kolm välja pandud kaarti reas, millest kaks olid keeratud ülespidi: ülempreestrinna ja saatuseratas.
Julia astus lähemale ja vaatas diivani taha, seejärel tõmbas ta aknaorvas kõikidel akendel kardinad eest. Ta liikus edasi kitsasse kööki. Vana gaasipliidi kõrval tööpinnal ruudulisel käterätil seisis tagurpidi keeratud suur kohrutatud vasest kastrul. Klapplaual lebas poolik röstsai kurgiga. Närbunud roosidega vaasi kõrval lahti rebitud ümbriku peal oli filmikäsikiri.
Julia mõtted läksid õhtusöögile Sidiga, sellele, et ei olnud suutnud temaga otsekoheselt tulevikust rääkida. Ta peab söandama mehelt küsida, kas ta tahaks proovida töötada täistööajaga eradetektiivina, vahest saada büroo kaasosanikuks. Julia unistas kontori jagamisest, iga päev teineteise vastas istumisest, hommikuti kohvi joomisest, strateegiate arutamisest, üheskoos lõuna söömisest ning hilisõhtuni töötamisest.
Möödunud nädalal ostis ta mehele uisapäisa antiikse kirjutuslaua, tundis ennast totrana ja lasi selle lattu hoiule viia.
Julia vaatas klaasuksest rõdule, kus olid rohelised taimed, tilluke valge laud ning erekollaste ja safranipunaste patjadega korvmööblidiivan.
Kostis õrna klirinat, kui tuul kiigutas pesupulgaga nööri vastu rõdu sisekülje rinnatist.
Julia hakkas just ringi keerama, kui ta pilk peatus sädeleval esemel, justkui poleeritud süsinikterasest. Järgmisel hetkel jõudis talle kohale, et tegu oli nokaga. Mustad suled kerkisid õhu liikudes. Rõdul oli diivanil kahe padja vahele pistetud surnud vares.