Sinijärv soovitab raamatut toidust: kohati läheb liigagi põnevaks

Foto: Stokkete/Shutterstock

Rahvusraamatukogu kultuurinõunik Karl Martin Sinijärv soovitab lugeda arsti ja teadlase Tim Spectori uut raamatut «Toit on elu».

Sööma peab. Ja kui juba süüa, siis pigem hästi. Ja kui juba hästi, siis miks mitte ka teadlikult. Teadlikult tos mõttes, et võiks oimata, millega me oma ihu ja vaimu kütame. Olen kaugel toiduga pirtsutamisest ning armsate veganitega väga pikka ühist teed ei ole. Ent tunnen end paremini, kui evin informatsiooni söögi kui sellise kohta, ning mitte ainult retseptide ja kokaraamatute tasemel/tasandil.

Tim Spector, «Toit on elu». Foto: Raamat

Tim Spector oma raamatus seesugust teavet pakubki. Jah, kohati ajab kõhu tühjaks küll, ent enamasti suunab lehti lappama ja teadmust ammutama. Toit on tõepoolest elu, pealkiri ei valeta. Elu on ka toit, kui teisipidi vaadata. Lihtne on elada elu, teha tegusid, süüa mingit jampsi sisse ja selle kõige peale mõtlemiseks aeg võtmata jätta. Samas on hoopis tugevam tunne, kui tead, mida teed ja miks teed. Kui tead, mida sööd ja miks sööd. Muidu jäävad pooled virmalised nägemata, pooled kogemused kogemata ja mida koged, koged kuidagi… kogemata.

Kõhutäitmise ja kerekütmise asjus saab Tim Spectori käest head nõu küll. Ma tean seda kolbi, mu isa on diplomeeritud toidutehnoloog ja seega olen lapsest saati iga sepiku/teraleiva kohta pikka juttu kuulda saanud. Hiljem hakkasin neid jutte ise kirjutama. Spectori raamatuga igav ei hakka, pigem läeb kohati liigagi põnevaks. Eks ajuti kuivaks ka. Täpselt nagu sepikuga. Määritagu Merevaiku või searasva peale ja muudkui edasi. Tõhus asjavärk ajuahju sisse.