Sinijärv kiidab autorit: toores, ehe ja haridusega, elutarkusega lihvitud anne

Euroopa Liidu suursaadik Ukrainas Matti Maasikas. Foto on tehtus Kiievis 2022. aastal. Foto: Madis Veltman

Rahvusraamatukogu kultuurinõunik Karl Martin Sinijärv soovitab lugeda Matti Maasika raamatut «Rahvas, kes hakkas vastu».

Matti Maasikas on üks geniaalsepoolne säga. Tõsine diplomaat, suurepärane esineja ning väga hüva sõnastaja. Nood omadused saavad siin raamatus kokku. Jah, ka see esineja pool, sest Maasikas manab kirja pandud sõna kaudu esile ka oma lektoritalendi. Saaks ta vaid rohkematele noortele laivis kõnelda, küll see oleks hea! Vähe on tarku inimesi, kelle jutu ajal ei hakka aknast välja vahtima. Maasikas on üks selline. Toores, ehe ja haridusega, elutarkusega lihvitud anne.

Matti Maasikas, «Rahvas, kes hakkas vastu». Foto: Raamat

Ei ole üldse sõjaraamat. No lõpupoole natuke on. Hoopis tekst, mis näitab kätte head ja vead, mis jõhkra madinani viisid. Ja millest palju on õppida. Ukraina tegi palju vigu. Euroopa Liit tegi palju vigu. Tänaseks võiksime arukamad olla ning mõnd viga ennetada. Teoreetiliselt võiks see olla võimalik, isegi kui uskumatuna tundub.

Ei ole üldse ka päevik ega memuaar. Kunagi kindlasti jõuame nendeni – eriti, kui meenutada Maasika kirjutet «Gondori kroonikaid». Brüsseli nö koridoridest Ukraina nö koobastikku siirdunud tegusal diplomaadil on kindlapihta rämedalt märkmeid tallele pandud. Ootamas avastamist. Mina ootan huviga, ent seni loen, mida antud ja ette kantud. Ei olegi vähe.

Jah, ja siiski. Nii Maasikas kui mina mäletame Nõukogude Liitu. Loeme, kirjutame ja kõneleme tostap terakese teisiviisi. Aga mida mõtlevad me lapsed ja lapselapsed? Lähen katsetan raamatut oma poja peal, loomkatse on aina õigeim.