Epp Petrone: Bornhöhe rikkus selle reaalse ajaloolise tegelase maine ilmselt igavesti

Tallinnfilmi mängufilm «Viimne reliikvia». Ivo Schenkenberg (Peeter Jakobi) pärast veretööd Gabrieli kallal. Foto: Tallinnfilmi arhiiv

Loomulikult ei saa Eduard Bornhöhe «Vürst Gabrieli» raamatust rääkides mitte kuidagi üle ega ümber filmiversiooni Agnesest ja Gabrielist. Nende armastuse tekkimise lugu on minu meelest enam-vähem ühesugune raamatus ja filmis.

Edasi võib leida vähemalt sada erinevust. Kõige suurem neist on ilmselt röövel Siim (raamatus), kellest saab sõber Siim (filmis). Ja lustakat nunna raamatus ei ole. Aga Agnese rüütlist isa pole filmis. Väga palju taustateemasid jääb filmis avamata. Kes oli see hall vanamees, kes Gabrieli jõest päästis ja elule äratas? Miks ei sallinud abtiss oma õetütart Agnest? Raamatus on põhjus, miks junkur Hans peaks Agnese omale naiseks saama, hoopis teine kui filmis.

Eduard Bornhöhe, «Vürst Gabriel ehk Pirita kloostri viimsed päevad». Foto: Raamat