/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)
:format(webp)/nginx/o/2024/11/07/16471642t1h98bb.jpg)
Rahvusraamatukogu kultuurinõunik Karl Martin Sinijärv soovitab lugeda Tiit Pruuli raamatut «Eesti lipp ümber palli».
Sinijärv soovitab: räägitakse ka rahast ja seksist ja kärakast, nii et võiks peale minna isegi meeslugejatele
Mõnes mõttes saab seda raamatut võtta kui eellugu Maris Pruuli Antarktika ja Arktika pajatustele. «Lennuki» ümberilmasõidust on veerand sajandit möödas ja eks see Pruulide põhjalikum rännumaania sealt alguse sai. Läbi valu ja vaeva, lahusolekute ja taaskohtumiste, pidevate ohtude ja lohtudega.
/nginx/o/2024/11/07/16471643t1h9a85.jpg)
Üks pooleldi samanimeline raamat sest reisist on ammuilma ilmunud, aga uus on, nagu pealkirigi ütleb, isiklikum. Kohati ikka kohe väga isiklik. Mere ja merendusterminite vahele räägitakse ka rahast ja seksist ja kärakast, nii et võiks peale minna isegi meeslugejatele. Ümberilmaränd niikuinii.
«Lennuki» reis on tänaseni märgiline ettevõtt Eesti ajas ja ajaloos, aga aastatuhande vahetumise aegu oli ta seda eriti. Keegi ju eriti ei uskunud, et midagi säherdust üleüldse ette võtta saaks. Puruvaesed ja idiootlikud 1990ndad olivad just otsa saamas ja äkki mingi seltskond läheb pisikese paadiga ümber maakera. Mida hekki, nagu päriselt vä? Oli küll päriselt ja väga päriselt. Pruuli kirjutab asja elusaks.
Kes taolise kannatusraja kordamise peale mõtleb, neil soovitan kutsuda alustuseks oma keskmisse korterisse seitse sõpra külla ja proovida kas või poolteist nädalat, mitte aastat koos elada. Korterist väljumata. Poes käimata. Kusjuures korter ei loksuta ega nõua vahis käimist ja purjedega sebimist.
On öeldud, et olla laevas on nagu olla vangis, ainult koos võimalusega põhja minna. Tõsi. Kuid lugeda on sellest huvitav.