SINIJÄRV SOOVITAB ⟩ Paeluv pilt pöörasest ajastust. Võimalik, et inimkonna tippajast

Vana-Rooma keiser Augustuse kuju Foto: shutterstock.com

Rahvusraamatukogu kultuurinõunik Karl Martin Sinijärv soovitab lugeda Mary Beardi ajalooraamatut «Rooma keiser. Vana-Rooma maailma valitsemine».

Rooma riik oli kahtlemata üks inimkonna ajaloo muljetavaldavamaid riiklikke moodustisi, mille mõju ulatub tugevasti ka tänasesse päeva, nii demokraatlikesse kui autokraatlikesse süsteemidesse. Paljud on püüdnud Roomast otsest eeskuju võtta ning enamjaolt läbi kukkunud, veel enamad aga tarvitavad tänini üht või teist toimeviisi, mille juured nimelt Rooma ulatuvad. Rooma kasvamine ja kahanemine, tema tõus, hiilgeaeg ja langus olid kõik nii pikad ja sisukad ajajärgud, et neist kõigist on koos ja eraldi hulganisti raamatuid kirjutet, ja küllap kirjutatakse veelgi. Senises ajaloos on Rooma impeerium läänemaailma ainus tõeliselt tuhandeaastane riik.

Mary Beard, «Rooma keiser. Vana-Rooma maailma valitsemine». Foto: Raamat

Vana-Rooma elu sadadest tahkudest on samuti tuhandeid raamatuid loodud. On neid kirjutanud ka Mary Beard. Sedakorda siis keisritest. Raske ülesanne, sest ka keisrid tunduvad kahe tuhande aasta jooksul üsna põhjalikult läbi uuritud olevat. Aga «Rooma keiser» ei keskendu niivõrd üksikutele valitsejatele kui keisri institutsioonile kui sellisele. Selle arengule ajas, eelistele ja puudustele, poliitilisele ja inimlikule aspektile. Just see inimlik vaade läbi paljude silmade muudab teose eriti köitvaks. Olgu vaatenurk teenijarahva või mõne võistleva üliku oma, raamatu seisukohalt on kõik võrdsed. Ning nõnda kujuneb lausa ilukirjanduslikult kirevas kaleidoskoobis paeluv pilt pöörasest ajastust. Võimalik, et inimkonna tippajast. Ja inimestest, kes seda kõike suunasid ning kelle vägevust, edevust ja ambitsioone on korduvalt järele aimata püütud. Siiski pole see hiljem kellelgi õnnestunud.

Rooma ja ta keisrite fenomeni mõistmise alustamiseks on paremat raamatut hetkel keeruline välja pakkuda. Kasutatagu juhust ja loetagu.