Ilmus kaardigurmaani maiuspala

Johannes Portantiuse «Livoniae nova descriptio» on teadaolevalt esimene meie ajani säilinud Eesti ala kujutav kaart. Foto: Digar

Avades nutitelefonis kaardiäpi, näitab värviline punkt ekraanil, kus sa parasjagu oled – teoreetiliselt ei eksi me enam kunagi ära.​

Kaardid on iseenesestmõistetav osa meie elust: maakera või Eesti kontuurid ei vaja selgitavat allkirja. Väga keeruline on võrrelda end kaarti uuriva inimese või tema tunnetega mitu sajandit tagasi. Võib tuletada meelde lapsepõlve ja imestada nagu siis, kas maakera on tõesti ümmargune ja me ei kukugi selle pealt maha? Haridusteed jätkates asetuvad kaardil paika lähemad ja kaugemad kohad, maailma poliitiline jaotus, geograafilised nähtused koos põhjuste ja tagajärgedega. Samasuguse evolutsioonilise teekonna on läbi teinud kartograafiliste teadmiste ja oskuste areng antiikajast tänasesse päeva.

Geoinformaatika vahendid, mis võimaldavad luua reaalsest maailmast virtuaalse 3D-mudeli, annavad uue võimaluse ka ajaloolistele kaartidele. Nii on maakaartidel mitu elu: uutena kaotavad nad üsna ruttu oma aktuaalsuse, kuid nende pildikeele mõju jätkub üle põlvkondade. Kaardil nähtu inspireerib tegutsema, mõjutades ruumilist planeerimist, ressursside kasutamist, piiride märkimist jm, aga ka alateadlikke valikuid või eelarvamusi. Vana kaart aitab sisse vaadata teistsugusesse aega ja ruumi.

Tõnu Raid, Tiina Kruup, «​Livoniae descriptio». Foto: Raamat

Eestikeelsel lugejal ei ole just palju valikuid, et tutvuda vanemate kaartide ja kartograafia ajalooga. Tõnu Raid, kes on välja andnud ka mitu vanade linnaplaanide kogumikku, koostas 2000. aastate alguses kaardialbumi «Tabulae Livoniae». Samal ajal avas Eesti Rahvusraamatukogu geograafia ja kartograafia lugemissaali, kust huvilised said tulla teadmisi juurde hankima. Järgnenud kahekümne aastaga on kaardimaastik internetis pea tundmatuseni muutunud ja uute võimaluste valguses oli põhjust raamat üle vaadata.

Sügava sooviga edendada eestimaist kaardikultuuri ja kaardilugemise oskust sündis kahepoolses koostöös uus, täiendatud kogumik «​Livoniae descriptio». Raamat avab kartograafia ajaloo tuttavate, Eesti- ja Liivimaa kohta koostatud kaartide kaudu, nimede Livonia ja Estonia esmakordsest mainimisest iseseisva Eesti Vabariigi sünnini. Ligi saja kaardi pikkust teekonda aitab ühel joonel hoida lühike sissejuhatus kartograafia ajalukku. Kaartide mõõtkava, illustratsioone, kartušše, kohanimesid, trükitehnikaid, tegijaid jm detailide taha peidetut õpetab uurima peatükk «Mida kaardilt lugeda». Raamatus reprodutseeritud kaardid on lisaks Eestis leiduvatele hangitud mäluasutustest üle maailma. Oskusliku kujunduse tõttu on kaardid hästi vaadeldavad ja lehekülgedele on jäetud ruumi ka tähelepanekute lisamiseks.

Ajalooliste kaartide kogumiku kokkupanek on nagu lõputu sõlmede harutamine. Vastuste otsimist, rõõmu õppimisest ja vaimustust arusaamisest võiks jätkuda kogu eluks; ometi tuleb kuskil panna punkt ja öelda, et edasi läheb igaüks ise. Uurib seda kohta või aega, mis just talle huvi pakub. Raamatut on juba nimetatud Eesti kaardipiibliks, kiidetud trüki kvaliteeti, soovitatud nii kooliõpilastele kui ka uurijatele. Neil, keda kaardid ükskõikseks ei jäta, ei saa neid lehekülgi sirvides kunagi küllalt.

Artikkel ilmus esmakordselt ajalehes Raamat.