Esimene advent annab märku peatselt lähenevatest pühadest. Paratamatult suunab see mõtted ka jõuluvana kingikoti täitmisele. Kindlasti on seal vanade kommete kohaselt teiste toredate kinkide seas jätkuvalt vääriline koht ka parimal kingil – raamatul. Et külluslike riiulite ees mitte pead kaotada, valisime mööduvast aastast välja mõned vahvad pildiraamatud, mille kingikotist leidmine rõõmustab nii mudilast ennast kui tema kaaskondseid. Mõnusaid mälestusi loov ühine aeg on neid teoseid lugedes, vaadates, uurides kindlustatud.
Ulla Saar
Illustreerinud autor
Kirjastus Koolibri
2024
Ita tahab isaga poodi minna. Kiiresti ronib ta kastiratta korvi. Nad sõidavad ehituspoodi. Isal on värvi vaja. Ta tahab seina üle värvida. Ita loodab, et nad ostavad punast värvi. See on tema lemmik. Poes kaob isa kiiresti riiulite vahele. Ita läheb mängunurka. Järsku kuuleb ta, kuidas keegi teeb piuks. Kui veelkord piuks kostub, läheb Ita asja uurima. Kes see niimoodi piuksub? See on ju Piuks!
Ita ja Piuksu sarja esimene osa sobib suurepäraselt neile, kes teevad esimesi samme lugema õppimise teel.
***
Rébecca Dautremer
Illustreerinud autor
Tõlkinud Indrek Koff
Kirjastus Koolibri
2024
Jänkupoiss Jacominus on üks ütlemata nunnu, nutikas, lahke, ja armas olevus. Kas saab aga olla ka liiga lahke, liiga armas või liiga hea? Kas saab liiga palju hoolida? Kas saab olla ülemäära hea sõber? Maineka illustraatori Rébecca Dautremer’ suureformaadiliste kunstnikuraamatute «Jacominus Gainsborough’ paremad päevad» (2021) ja «Üks imetore asi» (2023) kõrvale on ilmunud armas pappraamat pere pisematele. Jacominuse lapsepõlvest pajatav teos kutsub mõtisklema sõpruse olemuse ja tähenduse üle.
***
Triinu Laan
Illustreerinud Anne Pikkov
Kirjastus Päike ja Pilv
2024
Alguses olid nad kolmekesi – poiss, mamma ja papa. Kuna poiss oli oma pere viimane laps, nii et kõik teised käisid juba ammu tööl või koolis, veetis poiss lasteaia asemel aega papa ja mammaga. Ei käinud ju papa ja mamma ka tööl ega koolis – nii passiski poiss nendega kokku nagu moos ja pannkoogid. Siis aga jäi mamma haigeks ja suri ära. Nüüd on ainult poiss ja papa ning neil tuleb harjuda kahekesi hakkama saama. Nad võimlevad kahekesi nii et kondiragin taga, õpivad tegema maailma parimat sousti, kuulavad sügistuules langevate puulehtede sümfooniat ja koguvad igasugu muid mälestusi. Pole kahtlustki, et üheskoos tulevad nad ka raskemate hetkedega toime. Seda koguni nii hästi, et papat saab elumõnu eksperdiks nimetada. Poiss loodab, et kunagi on temagi ses elumõnu asjas sama hea nagu papa.