:format(webp)/nginx/o/2024/08/22/16306615t1hd66a.jpg)
«Loomingu Raamatukogu kuldsari» toob taas lugejate ette palavalt armastatud teosed aastakümnete jooksul LR-is ilmunud raamatute seast. 2025. aasta valikus vaadatakse teatri ja filmimaailma telgitagustesse, mõeldakse olemisest ja olematusest, elust ja surmast, mängitakse nii mõnigi malepartii, alustatakse õppeaastat koos uue õpetajaga ning vaadatakse endale sügavalt otsa.
Uus aasta algab koos tšehhi huumoriga
Karel Čapeki «Kuidas sünnib näitemäng. Kuidas tehakse filmi» viib lugeja teatri ja kino telgitagustesse, andes aimu, milline kadalipp tuleb läbida, et üks lavatükk või linateos vaatajateni jõuaks. Millist rolli mängib näitekirjanik, kuidas jaotatakse osad, millal saab tükk küpseks, mis toimub peaproovis ja mis hetkel muutub lavastus sündmuseks? Need ja paljud teised küsimused saavad Čapekile omase vimkaga vastuse.
Emakeelepäevaks Alliksaar
:format(webp)/nginx/o/2023/04/14/15255985t1h9787.jpg)
Märtsis tuuakse taas lugejate ette Artur Alliksaare esimene ametlikult välja antud luulekogu «Olematus võiks ju ka olemata olla». Just sellest kogust jõudsid lugejateni esimest korda legendaarseks saanud värsid
«Ei ole paremaid halvemaid aegu.
On ainult hetk, milles viibime praegu»
1968. aastal otsustati võimalike tsensuurikääride tõttu raamatust välja jätta Leo Metsari saatesõna, mis jõuab nüüd viimaks luuletuste kõrvale kaante vahele.
Kevadeks kerge surm
Kevadel ilmuv Simone de Beauvoiri «Väga kerge surm» on tundlik ja kohati ehmatavalt otsekohene kirjeldus autori ema viimasest kolmekümnest elupäevast. Alates kukkumisest kodus, vähi avastamisest ja operatsioonist haiglas kuni lõpliku lahkumiseni, puudutades sealjuures ema elu ja ohverdusi perekonna (s)ees, iseenda ja oma vajaduste taasavastamist, sotsiaalsest elust osa võtmist, suhteid tütardega ning viimset kirglikku tahet edasi elada. Uustrüki tarbeks on saatesõna kirjutanud Raili Marling, kes aitab de Beauvoiri teose tänapäevasesse lugemiskonteksti asetada.
Keset suurt suve
:format(webp)/nginx/o/2024/02/09/15875625t1hde9a.jpg)
Suvel võiks mõnusasti aega olla sõpradega malet mängida ning ilmub ka Stefan Zweigi «Malenovell ja teisi jutte». Loomingu Raamatukogu esimeses aastakäigus ilmunud «Malenovellis» rullub lahti lugu sundmõtete ohtlikkusest ning režiimist, mille raames inimesi mõistuse kaotamiseni viidi. Zweigi kuulsaima novelli kõrvale on tõlkija Tiiu Relve valinud ka kirjaniku teisi novelle, mis pole varem eesti keeles ilmunud.
Koos Kaufmaniga kooli
Tarkusekuul hoiame koos Bel Kaufmani teosega «Allakäigutrepist üles» meeles õpetajaid. Raamat kajastab nii ajatut – õpilaste ja õpetajate (aga ka õpetajate oma)vahelisi pingeid ja igapäevaseid, kohati ka koomilisi juhtumisi – kui ka ajastuhõngulist – õpetajate igapäevast veenmistööd, et õpilased kooli edasi jääksid, võitlust lõputute sedelite, raportite ja loakaartidega igaks võimalikuks sammuks (sh tualettruumi minekuks). Raamatu pealkiri pärineb samuti ühest sellisest seigast, kui noore õpetaja klassi ilmub õpilane, keda palutakse tundi lubada koos märkusega, et too jäi vahele allakäigutrepist ülesminemisega.
Aasta lõpetuseks
:format(webp)/nginx/o/2023/06/02/15363901t1h0d8c.png)
Aasta lõpetavad Tove Ditlevseni meisterlikud lühilood raamatus «Noor tütarlaps saab vanaemaks ja teisi jutte». Ditlevseni lood torgivad südant ning viivad inimhinge valukohtadesse: adopteeritud poisi pähe, kes tunneb, et on perest kõrvale jäetud, kui perre sünnib «päris oma» laps; tüdruku kõrvale, kes igal õhtul pisarsilmi ema koju ootab; perekonda, kus otsustatakse oma pattude lunastuseks isale aiakrunt osta, või sellesse kummalisse olukorda, kus me mõnel päeval iseennast ära ei tunne. Lisaks varem ilmunud lugudele leiab kuldsarja väljaandest ka seni tõlkimata novelle.
Tüütute reklaamlehtede asemel võid jaanuarist alates leida need suurepärased raamatud järgemööda oma postkastist. Igati soodsa hinnaga tellimuse saab vormistada aasta lõpuni.
Artikkel ilmus esmakordselt ajalehes Raamat.