JÄRJEJUTT ⟩ Jaapani munk: kui see piir mööda läheb, kaob inimesel igasugune häbitunne oma välise kuju pärast

Munk Yoshida Kenkō portree, autor Utagawa Hiroshige. Ajastu: Edo periood, 1840ndate keskpaik. Foto: Wikimedia Commons

Kuku raadio selle nädala järjejutuks kõlavad katkendid jaapani munga ja õpetaja Kenkō mõtiskluste kogumikust «Jõudeaja võrsed».

Kenkō, «Jõudeaja võrsed». Foto: Repro

Jaapani klassikalise kirjanduse üks tuntumaid nimesid õpetaja Kenkō (u 1283–1350) teenis pea paarkümmend aastat keisri õukonnas eri ametikohtadel, laskis end seejärel tendai koolkonna budistlikus kloostris mungaks pügada ja asus elama Hiei mäe jalamil asuvasse Shūgaku-ini kloostrisse. Umbes sellest ajast ongi tõenäoliselt pärit ka esimesed ülestähendused «Jõudeaja võrsetest», mis arvatakse olevat kirja pandud aastatel 1331–1332.

«Jõudeaja võrsed» on Sei Shōnagoni «Padjamärkmete» kõrval tuntuim zuihitsu žanri teos – omamoodi fragmentaarium, mis koondab arutlusi, mõtisklusi, mõistulugusid ja ka lihtsalt praktilise tarkuse terakesi. Käsitletavad teemad on mitmekesised, leidub poeetilisi ja meditatiivseid loodusvaatlusi, filosoofilisi mõtisklusi elu mõttest, aga ka humoorikat inimlike nõrkuste pilkamist.

Kuula saadet!