Ilmunud on Herbert von Blanckenhageni mälestustel põhinev trükipressisoe raamat «Maailmaajaloo serval. Meenutusi vanalt Liivimaalt 1913–1923». Trükis on osa Tartu Linnamuuseumi mälestustesarjast.
Baltisaksa mälestustesarjas on ilmunud uus raamat
Liivimaa aadlik Herbert von Blanckenhagen (1892–1985) jutustab mälestustes oma veidi enne I maailmasõja algust alanud üliõpilasajast Tartus, 1917. aasta Vene revolutsioonidest ja 1918. aasta Saksa okupatsioonist ning võitlustest Balti Landeswehri ridades aastatel 1918–1920. Loo keskpunktid on üliõpilaselu korporatsioonis Livonia, mõisapidamine Lõuna-Liivimaa rüütlimõisates ning relvavendlus, võidud ja sõjaseiklused, teisalt kaotused, vägivald ja surm võitlustes bolševike ning vahepeal ka Eesti ja Läti sõjavägede vastu. Sündmusi raamistavad suur, lugematute nõbudega aadlisuguvõsa ja perekonnaasjad ning Liivimaa loodus, mis on kaunis aastaajale vaatamata.
Kommentaaridega täiendatud tõlketeos sisaldab lisaks seni publitseeritule uusi vaatenurki ja teemasid, mis väärivad arutelu eestikeelse publiku seas, kellele see muidu ehk keelebarjääri tõttu kättesaamatuks jääks. Et ligi pool raamatu tekstist käsitleb Tartut, sobitub see suurepäraselt Tartu Linnamuuseumi baltisaksa mälestustesarja.
Herbert von Blanckenhageni mälestused on tõlkinud ja kommenteerinud Agur Benno, toimetanud ning järelsõna ja isikuregistri koostanud Toomas Hiio, korrektuuri lugenud Ene Nagelmaa, kujundanud ja küljendanud Peeter Paasmäe ning väljaandmise korraldanud Marge Rennit.
Varem on Tartu Linnamuuseumi mälestustesarjas ilmunud kolme baltisaksa autori tõlketeosed: «Emil Andersi mälestused», tõlkija Aira Võsa, toimetaja Heivi Pullerits, 2012; Friedemann Goebeli «Jenast Emajõe äärde. Kirjad kaugetest aegadest», tõlkija Kiira Schmidt, toimetajad Mare Rand ja Kristi Metste, 2015; Oswald Hartge «Lapsepõlvest ühe ajastu lõpuni. Mälestused 1895–1939», tõlkinud ja kommenteerinud Reet Bender, toimetanud Toomas Hiio ja Leino Pahtma, 2021.