Epp Petrone: mäletan seda, mismoodi meie küla vapustas 10-aastase poisi kummaline surm

Ivar Soopan Foto: Peeter Langovits

Ka mina olin sellel ärasaatmisel ja mäletan seda, mismoodi meie küla vapustas 10-aastase poisi kummaline surm...

Ivar Soopan oli mu koolikaaslane, aasta minust vanem. Kelleri ja Vaia on tegelikult Karksi ja Nuia, nagu autor ka ise raamatu «Kõik poisid ei saa suureks» järelsõnas ütleb. Teadsin kõiki neid kohti: vana Karksi mõisaparki, suurt kuivanud puud, lossivaremeid; reoveetiike, kus olid saared ja poistel käis seal jah mingi kisma. Siin raamatus toimuvad seiklused olid olemas ka minu lapsepõlveradaril, selle radari äärealades, just nimelt mingi poiste kisma nime all. Minu maailm algas sealt, kus astub korraks varjust välja ja poisteloo leheküljele ühe tegelase tüütu noorem õde.

Ivar Soopan, «Kõik poisid ei saa suureks». Foto: Raamat