Õpik, mis tagab võrdsed võimalused õppimiseks

Pildil Äli Leijen ja Margus Pedaste. Foto: Margus Ansu

Kaasava hariduse idee põhineb võrdse kohtlemise põhimõttel: selle järgimine eeldab, et võrdses olukorras olevaid isikuid koheldakse võrdselt. Kui inimesed on aga ebavõrdses olukorras, võib olla vajalik nende erinev kohtlemine: seda selleks, et tagada neile võrdsed võimalused ühiskonnaelus osalemiseks (nt puuetega inimesed).

Võrdse kohtlemise mõistet tõlgendatakse sageli ühesuguse kohtlemisena. Ühesugune kohtlemine aga ei pruugi tagada võrdsust, sest inimeste lähtepunktid ja võimalused on erinevad. Tegeliku võrdsuse saavutamine eeldab ühiskonnas ebavõrdsuse märkamist, sellega võitlemist ja ebavõrdsuse aktiivset vähendamist. Võrdse kohtlemise eesmärk on tagada sotsiaalne õiglus, mille kohaselt peavad kõigil inimestel olema võrdsed võimalused täisväärtuslikuks eluks ja oma potentsiaali realiseerimiseks ühiskonnas.

«Kaasav haridus». Foto: Raamat

Kaasava hariduse kujunemise aluseks peetakse 1948. aastal vastu võetud ÜRO inimõiguste ülddeklaratsiooni, kuid termin «kaasav haridus» hakkas rahvusvaheliselt laiemalt levima pärast 1994. aasta Salamanca​ deklaratsiooni, millega 92 riiki leppisid kokku, et hakatakse kujundama kaasava kooli/hariduse kontseptsiooni, mis tagaks kõikidele õppijatele, olenemata nende arengulistest/hariduslikest erivajadustest või puudest, kvaliteetse õppe võimalused elukohajärgsetes haridusasutustes.

Olulisimate küsimustena rõhutati seejuures õigusaktide muutmist, sobivaid õpetamisstrateegiaid, paindlikke õppekavu, ressursside ning tugisüsteemide võimaldamist ja vanemate ning kogukonna kaasatust. Hiljem on kaasava hariduse määratlustesse lisatud täiendavaid selgitusi, mis rõhutavad, et kaasav haridus on pidev protsess, mis tõstab haridussüsteemi võimekust ning mille eesmärk on pakkuda kvaliteetset haridust kõikidele õppijatele, kusjuures sihtrühm on eeskätt kõik need õppurid, keda muidu ohustaks haridusest ilmajäämine.

Tartu ja Tallinna haridusteadlaste koostöös sündinud raamat «Kaasav haridus» on esimene eestikeelne kaasavat haridust põhjalikult käsitlev õpik, mis on mõeldud eelkõige õpetajakoolituse esma- ja täiendusõppijatele. Raamatu eesmärk on aidata mõista kaasava hariduse olemust ja olulisust, toetada selle praktilist rakendamist ja arendada õppeasutuste meeskondi professionaalselt.

Üheksast peatükist koosneva õpiku alguses tutvustatakse kaasava hariduse mõistet, selle ajaloolist kujunemist ja rakendamise võimalusi. Teises peatükis keskendutakse kaasavale hariduskorraldusele õppeasutuse tasandil. Kolmas peatükk vaatleb kaasavat hariduskorraldust rühma- või klassiruumi praktikas. Järgmised kolm peatükki keskenduvad õppija kaasamisele rühmas või klassis: käsitletakse õppimise aluseid ning põhiprotsesse, õpiraskustega õppijate toetamist koolis ning laste sotsiaal-emotsionaalseid pädevusi ja nende arendamise võimalusi. Seitsmes peatükk räägib õpetaja ja lapsevanemate koostööst, kaheksas õpetaja professionaalsest arengust, keskendudes lähemalt õpetaja tegevusvõimekusele ja refleksioonile. Raamatu viimane peatükk võtab luubi alla õppimise ja õpetamise uurimise põhimõtted ja levinumad praktikaid.

Õpiku peatükkide autorid on Kati Aus, Lii Kaudne, Tiina Kivirand, Äli Leijen, Pille Nelis, Kaja Pastarus, Margus Pedaste, Katrin Poom-Valickis, Gerli Silm, Carolina Šuman ja Ada Urm.

Artikkel ilmus esmakordselt ajalehes Raamat.