Ilmus Lotmani teoorial põhinev kogumik konfliktisemiootikast

Juri Lotman 1986. aastal. Foto: Ørjan Deisz/TLÜ Juri Lotmani Semiootikavaramu

Daniele Monticelli, Merit Marani ja Franciscu Sedda toimetatud ingliskeelses kogumikus «Konfliktisemiootika. Lotmanlik vaade» («Semiotics of Conflict. A Lotmanian Perspective») uuritakse konflikti kui kultuurinähtust Juri Lotmani semiootika vaatepunktist.

Nii teoreetiliste käsitluste kui ka konkreetsete juhtumiuuringute kaudu annavad kogumiku autorid oma panuse konfliktide semiootilise olemuse selgitamisse. Kuigi Lotmani töödest ei leia süsteemset konfliktiteooriat, pakuvad tema ideed koodide kokkusobimatusest, tõlkimatusest, stereoskoopilisusest, kommunikatsioonipartnerite vahelisest semiootilisest vastupanust, mittemõistmisest kui vestlusest eri keeltes või pingest vastandlike struktuuripooluste vahel semiootilistes süsteemides rikkalikku pinnast kultuuriliste ja sotsiaalsete konfliktide mõtestamiseks.

«Semiotics of Conflict. A Lotmanian Perspective» Foto: Raamat

Esmakordselt avaldatakse ingliskeelses tõlkes ka kolm Lotmani esseed, mis on kirjutatud 1990. aastate alguses, mil Nõukogude Liidu lagunemine tekitas nii uusi lootusi kui ka uusi konflikte. Kogumiku kaastöödes avalduv vaatenurkade mitmekesisus näitab, et Lotmani ideedes on piisavalt teoreetilist sügavust ja ka paindlikkust, et pakkuda mitmekülgset konfliktide analüüsi ning ka vajalikku reflektsiooni meie vastuoludest kantud kaasajale.

Tartu Ülikooli semiootika teaduri Mari-Liis Madissoni sõnul pakub kogumik väärtuslikke teadmisi lugejale, kes püüab mõista konflikti kultuurisemiootilist mõõdet. «Teoses ühendatakse teooria mitmesuguste juhtumiuuringutega ja näidatakse, kuidas Juri Lotmani ideed selgitavad nii konflikti loovaid kui ka destruktiivseid omadusi,» selgitab ta. «Käsitledes teemasid nagu mälu, identiteet, võim ja ökoloogilised kriisid, näitlikustavad kogumiku peatükid Lotmani mõistete potentsiaali nii konflikti rolli määratlemisel sotsiokultuurilistes protsessides kui ka pingelise ja vastuolulise kommunikatsiooni võimaluste ja väljakutsete hoomamisel.»

Raamat ilmub Tallinna Ülikooli Kirjastuse sarjas «Acta Universitatis Tallinnensis. Humaniora».

Autorite hulka kuuluvad Brian James Baer, Cristina Demaria, Laura Gherlone, Eduardo Chávez Herrera, Israel León O’Farrill, Anna Maria Lorusso, Merit Maran, Daniele Monticelli, Mario Panico, Igor Pilshchikov, Pietro Restaneo, Franciscu Sedda, Patrizia Violi, Nicola Zengiaro.