Margit Mikk-Sokk rahvustoitudest: see ei ole lihtsalt kõhutäide, see on põlvkondade vaheline side

Margit Mikk-Sokk. Foto: Ragnar Sokk

Raamatus «111 Eesti sööki ja jooki» on traditsioonilised rahvustoidud, mida iga eestlane vähemalt korra elus peaks proovima. Need on 111 ehedat eesti maitset, mis ei unune. Raamatu sünniloost räägib üks autoritest Margit Mikk-Sokk.

Oled kirjutanud mitmeid kokaraamatuid, kust sinu huvi toidu vastu alguse sai?

Huvi toidutegemise vastu on mul pärit lapsepõlvest. Meie kodus on alati heast toidust lugu peetud, nii ema kui isa oskasid väga hästi süüa teha ja kokkasid alati köögis koos. Mina hakkasin juba väikse lapsena kooke küpsetama ja nii olen läbi elu siiani ikka iga nädal koogi või kaks küpsetanud.

Söögitegemine oli meil tore perekondlik üritus. Pühade ajal hakkisime isaga koos süldi liha ja ema oli siis peakokk ehk see, kes süldile õige maitse andis. «Sült peab maitsema nagu soolane supp,» ütles ema ikka, «liha tõmbab seistes soola endasse ja muudab süldi magedamaks.» Kartulisalatit ja rosoljet ning teisi töömahukamaid toite tegime ka ikka kõik koos, igaühel oli oma kindel roll. Hiljem hakkasime mehega koos kokkama, minu abikaasa Ragnar Sokk on kõrgharidusega toiduainete tehnoloog, samasugune toidufanaatik nagu minagi.

Miks sa armastad just eesti toitu?

Kokaraamat «111 Eesti sööki ja jooki». Foto: Raamat

Eesti toit on meie kultuuri ja identiteedi osa ja väärib seda, et me seda elus hoiame ja edasi kanname. Toidud, mida meil on sajandeid söödud, retseptid, mida on põlvest põlve edasi antud — see ei ole lihtsalt kõhutäide, see on põlvkondade vaheline side, need on mälestused lapsepõlvest, kodusoojusest, ühistest koosolemistest. Kahjuks ei oska me kõike väärtuslikku õigel ajal talletada ja tunnetame seda siis, kui inimesed meie kõrvalt juba lahkunud on. Siis meenuvad meile vanemate tehtud imelised toidud, mille maitsed viisid «keele alla», aga mida meie õigel ajal tegema ei õppinud ega kirja ei pannud. Sellepärast on oluline välja anda Eesti rahvustoitude raamatuid ja kanda seda ajaloolist mälu edasi.

Olen raamatule saanud lugejatelt väga positiivset tagasisidet, inimesed avastavad toite, mida nad juba ammu teha tahtnud, aga mida enam teha ei osata ja leitakse ka uusi roogasid, mida kunagi proovitud pole. Üks raamatu ostnud lugeja kirjutas mulle tänukirja ja ütles, et ta ostis lausa kolm raamatut, et peale enda kinkida need ka oma mõlemale tütrele.

Sa oled teinud päris palju kokaraamatuid, aga tundub, et eesti rahvustoidud on sinu lemmikteema.

Pean meie rahvustoitude elus hoidmist ja edasikandmist tõesti oma südameasjaks. Olen osalenud päris mitme eesti rahvusköögi teemalise kokaraamatu koostamisel ja oleme koos abikaasaga andnud välja eesti rahvustoitude raamatuid mitmes erinevas keeles, et tutvustada eesti kööki ka mujal maailmas.

Kui me kuhugi reisime, tahame ikka süüa kohalikku toitu, sest ilma selleta jääb meil selle paiga eripära, rahva olemus mõistmata. Tänu nendele võõrkeelsetele raamatutele, kus eesti toite propageerime, oleme tekitanud läbi toidu huvi Eesti vastu ja tean, et nii mõnigi inimene on just meie raamatust Eesti avastanud ja selle huvi tõttu Jaapanist ja kaugemaltki kohalegi sõitnud.

Milliseid toite leiab raamatust «111 Eesti sööki ja jooki»?

Raamatus on traditsioonilised eesti toidud, mida tegid juba meie emad, vanaemad, vanavanaemad. On sööke, mida mäletame lapsepõlvest ja ka selliseid, mille tegemine sootuks unustatud.

On lihtsalt valmistatavaid sööke-jooke argipäevaks ja ülevaade toitudest, mis pühade ja pidude ajal alati laual olid. Kuna jõulud ei ole enam kaugel, siis loomulikult leiab raamatust ka kõik traditsioonilised jõulutoidud, -joogid ja -küpsetised.