Rahvusraamatukogu kultuurinõunik Karl Martin Sinijärv soovitab kaht raamatut kohtadest, kuhu igaüks ei satu: Mati Kaal «Minu sõbrad Serengetis» ja Hendrik Relve «Retked põlisrahvaste omailmadesse».
Sinijärv soovitab reisiraamatuid: hea, kui keegi käib ära kohtades, kuhu ise iiales ei soovi sattuda
Mul Serengetis sõpru pole, ent Mati Kaalu julgeksin küll pidada kui mitte sõbraks, siis hästi heaks tuttavaks. Las tema teeb Serengeti minu eest ära, mulle meeldibki suurema osaga maailmast suhelda raamatute vahendusel, sest loodus on alati kangesti ebamugav. Külm, kuum, niiske, sääsed, ebatasane pind taldade all, kõrgused ja sügavikud. Pole minu teetassike. Eelistan inimeste ehitet paiku, külastan linnasid. Austan ent isandaid ja emandaid, kes maailmast muuilma leiavad ning sellest ka kirjutada võtavad. No tõesti, makske või peale, mind juba Aafrikasse ei tiri miski nipiga. Mati Kaalu raamat toob Aafrika koju ja kodu-Aafrika vastu pole mul vähimatki. Detsembris just paras lehitseda ja mõtiskella.
Lehitsemise ja mõtiskelu kaudu tasuks läheneda ka Hendrik Relve raamatule. Hea, kui keegi käib ära kohtades, kuhu ise iiales ei oska ega soovigi sattuda ning uurib inimesi, kes ilma säändse raamatuta lõpmata kaugeiks jääksivadki. Mina teen mõned asjad ülejäänute eest ära ja mõned teevad muud asjad minu asemel. Naturaalmajandus, vaimline. Vist ei ole lapsepõlvest saati mõnusamat olemiseviisi välja mõelnud kui hea kaugmaise raamatuga voodinurka pugeda ja meelepilt vallale lasta, armsa autori abiga. Vaat see võimalus on nüüd küllaga olemas – kasutatagu teda. Õudselt põnevad lood, tuled voodist välja uue ja nupukama inimesena.