:format(webp)/nginx/o/2024/12/21/16558469t1h73c5.jpg)
Valija Zincki uljas lasteraamat «Draakoni ärkamine» hakkas mulle tõeliselt meeldima alates sellest hetkest, kui kummalisest «kivist» (tegelikult munast) koorus draakonipoeg, kes osutus ühest küljest väga nunnuks, sest see tuletas mulle meelde tibupoegade koorumisi, mida elus olen näinud... Teisalt hakkas ta kasvama ning tema sees oli suur tarkus ja headus, iidne mälu ja kokkusaamine - ei millegi vähemaga kui - kogu maailma valgusega.
Inim-peategelastena tegutsevad õde-venda, akrobaatikat õppiv umbes 11-aastane Janka ja arvutihull umbes 15-aastane Johan, nende kuri ja edev vanatüdrukust naabritädi... Üks peategelane on aga juhuse tahtel tädi kätte sattunud muna ja sellest koorunud draakon. Õe-venna-tädi-draakoni tiimi vastasleer on aga suur ja kuri korporatsioon, kes illegaalselt kusagilt selle muna oli saanud (tundub, et Tiibetist, kõrgmägedest, sest keegi Nepaali šerpa on asjasse seotud). Nad plaanisid draakoni ajusse panna elektroodid ja hakata müüma draakoni armastuse energiast tehtud elektrit. Täitsa loogiliselt ära seletatud äriplaan.
/nginx/o/2016/09/03/5792513t1h3144.jpg)
/nginx/o/2024/12/21/16558468t1h3c28.jpg)