Kui teoreetilises eetikas otsitakse sageli absoluutseid reegleid, mis kehtiksid eranditeta, teisi väärtusi või põhimõtteid alati üle trumbates ja kontekstist sõltumata, siis praktilises eetikas on lahendus sageli teataval määral kompromiss eri huvide, vajaduste ja ka printsiipide ning väärtuste vahel. Eesmärk on leida olemasolevate heade ja halvemate valikute seast parim võimalik lahendus, mitte alati otsida lõplikku tõde ja korrektset eetikateooriat, mis haldaks edukalt kogu inimkogemuse komplekssust.
PRAKTILINE EETIKA ⟩ Kas «räpaste kätega» poliitik on paratamatus?
Otsus õige ja vale üle on tihti pea automaatne
Kuigi me kõik langetame igapäevaselt moraaliotsuseid, teeme seda enamasti sügavamalt järele mõtlemata. Sünnist saadik teiste inimestega koos kasvamine on suure osa meie käitumisest ning mõtlemisest voolinud ühiskondlike moraalireeglitega kooskõlaliseks. Me ei hakka poes olles iga küpsisepaki ees mõtlema, kas võib seda varastada. Või ärritununa tänaval kõndides siiralt arutlema selle üle, kas järgmist vastutulijat lüüa või mitte. Suuremale osale inimestest enamikus maailma paikades on õige ja vale sisu ja praktiline rakendus pea automaatsed otsused, millest ei järeldu ometigi, et tegemist ei oleks moraali puutuvate otsustega. Selles raamatus niisuguste otsustega ei tegeleta: on põhjust rõõmustada, et enamasti oleme ühel nõul!
Päriselu eetikaotsused on tihti keerukad
Praktilise eetika käsiraamat on pühendatud teemadele, kus õige ja vale üle on mõtet aru pidada, sest pole päris selge, milline oleks õige arutlusvõi teguviis ja miks. Tegemist on esimese just Eesti konteksti ja lugejat silmas pidava eetika käsiraamatuga.
Miks dopingu kasutamine spordis on taunitav? Kas halb inimene võib olla suurepärane kunstnik? Kas «räpased käed» poliitikas on paratamatus? Kuidas on omavahel seotud võim ja seksuaalsuhted? Mida kujutab ennast lapse õigus avatud tulevikule ja millised on vanemate kohustused seda tagada? Kuidas hinnata uue tehnoloogia võimalikku ühiskondlikku ning eetilist mõju? Nende ja paljude teiste teemade ning küsimustega tegeletakse selles raamatus praktilise eetika võtmes.
Siin mängivad kahtlemata rolli eetikamõisted ja -teooriad, aga mitte ainult – päriselu eetikaotsused on komplekssed ning lisaks argumentidele tuleb paratamatult arvestada ka intuitsioonide, kommete ning kontekstiga. Kui me ehk ei leia ka täiuslikku lahendust, leiame loodetavasti olemasolevatest parima ning suudame selle eest argumenteeritult seista.
Võimalus aktiivselt kaasa mõelda
Käsiraamatu peatükkides arutlevad 12 autorit muu hulgas keskkonna-, bio-, kunsti-, spordi-, poliitika-, tehnoloogia-, kutse-, teadus-, kommunikatsiooni-, ajakirjandus- ja ärieetika üle. Tutvustatakse olulisemaid debatte, selgitatakse tähtsamaid mõisteid ja pakutakse näiteid elulistest olukordadest. Lugejale annavad võimaluse aktiivselt kaasa mõelda aruteluküsimused, teemasid aitavad valgustada juhtumid Eesti elust enesest. Lugeja saab taustateadmisi ja arendab arutlusoskust oma seisukoha kujundamiseks, läbimõeldud otsuste tegemiseks ning nende veenvaks esitamiseks ja kaitsmiseks.
Käsiraamatu peatükkide autorid on Helen Eenmaa, Halliki Harro-Loit, Marten Juurik, Meos Holger Kiik, Mari Kooskora, Kristi Lõuk, Francesco Orsi, Aive Pevkur, Kadri Simm, Margit Sutrop, Mats Volberg ja Marek Volt.
Raamatu e-versioon pälvis 2023. aasta parima eestikeelse kõrgkooliõpiku auhinna, aga huvitavat lugemist leiavad siit kahtlemata ka need, kelle igapäevane elu möödub väljaspool kooliklassi või auditooriumit.
Artikkel ilmus esmakordselt ajalehes Raamat.