Me oleme jõudnud söömise uude ajastusse. Esimest korda inimajaloos saame suurema osa oma kaloritest, tarbides täiesti uudseid aineid, mis kannavad nimetust «ületöödeldud».
ARST TÕESTAB ⟩ Asi pole meis, vaid toidus
Selle kirjeldamiseks on välja mõeldud pikk ja lohisev teaduslik määratlus, kuid asja võib kokku võtta nii: kui see on pakendatud kilesse ning selle koostisse kuulub kas või üks koostisosa, mida te oma koduköögist ei leia, on tegu ületöödeldud toiduga (ÜTT).
ÜTTst on kujunenud meie toidukultuur ja ühtlasi on see paljude inimeste jaoks ainus kättesaadav ja taskukohane toit. «Kombinatsioon madalast palgast, ajanappusest ja lubadusest pakkuda meile midagi maitsvat toetab tõenäoliselt suurt ÜTT osakaalu meie toidusedelis,» kirjutab Chris van Tulleken raamatus «Ületöödeldud inimesed. Miks me sööme kõikvõimalikku kraami, mis pole toit … ja miks me ei suuda lõpetada».
Chris van Tulleken, isa, teadlane, arst ja mitmeid auhindu võitnud BBC saatejuht, näitab oma raamatus, kuidas valitsused, teadlased ja arstid on lasknud rahvusvahelistel toidukorporatsioonidel vallandada toitumisega seotud haiguste pandeemia. Autor asus ka ise katsejänese rolli. Ta pidas oma Londoni ülikooli kolledži kolleegide järelevalve all kuu aega dieeti, mis koosnes 80% ulatuses ÜTT-st. Selliseks on muutunud ka Ameerikas paljude laste ja täiskasvanute toidulaud. Saadud kogemus mitte üksnes ei pannud teda toitu teistsuguse pilguga vaatama, vaid vabastas ta ühtlasi ÜTT-sõltuvusest.
Van Tulleken käsitleb selles tempokas ja silmi avavas ülevaates ÜTT päritolu, selle taga olevat teadust ja majanduslikke aspekte ning maalib meile pildi katastroofilisest mõjust nii meie kehale kui planeedile. Ühtlasi pakub ta välja lahendused arstide, poliitikute ja kõigi jaoks, kes peavad elus püsimiseks sööma.
Artikkel ilmus esmakordselt ajalehes Raamat.