Marek Vahula jätab uues romaanis noorusega hüvasti, kuid ei sammu enam üksinda

Autor, seljaga sügise poole. Foto: Pressimaterjal

Romaan «Õhtulugeja» on jätk autori Marek Vahula elu esimese kolmandiku loole «Talvetants». Oma elu keskmises kolmandikus kõnnib ta enamasti ühe endast vanema daami jälgedes ja teeb seda ka enamikes peatükkides ehk tantsudes. Autori elu keskpaiga lugu on sõnaosavalt kirja pandud ja sobiv lugemisvara kõigile, kes autori elust ja armastusest lugu peavad või seda teha soovivad. Autor tuleb siinkohal kirjapandus oma noorusest ära ja mitte enam üksipäini. Talle tuleb appi üks vanem naine, kes koos temaga ongi mõlemad romaani peategelased.

Romaan «Õhtulugeja». Foto: Pressimaterjal

Avaldame raamatu tagakaane teksti täismahus:

Niisiis: Miks ta tuli sügisest ? Ta tuli otsima mind.

Miks ta tuli sügisest ? Ta tuli otsima uut saatust.

Nüüd on siis minu kord tulla sügisest ja nüüd on siis minu kord otsida uut saatust.

Seega: Miks ma tulen siia ja siia raamatusse sügisest ? Ma tulen otsima mind.

Minakesksus ruulib ja on mind saatnud kogu minu senise elu. Ta saatis mind ka siinses elu keskmises kolmandikus ja seega ei olnud ma siis järelikult üksinda ei siin raamatus ega elus eneses ka mitte. Saamata elus üksinda hakkama, saadab mind keskmises elukolmandikus ühe minust vanema naise vari. Ma ei saa temast üle ega ümber ja teda on paljudes peatükkides sees. Ta kõnnib nagu minu kõrval, kuigi ta läks kiiresti oma teed. Minu poolt tegemata jäänud ühine inimlaps oligi ehk see peapõhjus, miks ta ruttu ära läks ja miks ta läks seda otsima ning küsima mujalt ja kellegi teise käest. Minu juurde tuli ta sügisest, mis mind ümbritses tollasel ajahetkel ja mis tahtis minu sisse pugeda ja mind ka ära vallutada. Sügise asemele tuligi tema ja on siinses kirjapandus minu kõrval kõndimas. Selle nähtamatuna, kes ainult kirjapanduna loetavaks, arusaadavaks ja nähtavaks ka teiste jaoks saab. See minu sellesama siinse õhutulugemise eesmärk ongi ja see eesmärk ka täitus kenasti. Tänuks selle eest, et ma üksinda ei olnud ja et ma selle pealtnäha nähtamatu ja hoomamatu ka kirja olen kenasti pannud siinkohal, et kõik saaksid minu elust ja armastusest rohkem lugu pidada.

Jõulude aegu, 2024. aastal Karepal.