:format(webp)/nginx/o/2025/01/03/16576876t1h7737.jpg)
Kuku raadio selle nädala raamatus «Kõige võimsam aine. Psühhedeelikumid: ravim, relv, mõnuaine» vaatleb autor Norman Ohler lähemalt, milline oli LSD ja teiste uimastite seos teaduse, uimastipoliitika ja hedonistliku narkokultuuriga nii Euroopas kui USAs. Raamatut tutvustab Marek Strandberg.
Nagu Norman Ohler oma rahvusvahelises menukis «Patsient A» natsivalitsuse näitel ilmekalt tõestas, mängivad uimastid ja uimastipoliitika inimkonna ajaloos rabavat ja endiselt alahinnatud rolli. Samuti on ta korduvalt oma teostes välja toonud, et paljud natsid, sealhulgas Adolf Hitler, olid narkosõltlased.
Oma uues raamatus uurib autor, kuidas on psühhedeelsete ainete areng, tootmine ja levik kujundanud teise ilmasõja järgset poliitikat ja ühiskonda kuni tänapäevani. Tuginedes põhjalikule uurimistööle nii Euroopa kui ka USA arhiivides, tutvustab Ohler eri lähenemisviise narkootikumidele, käsitledes neid küll mõnuaine, küll teadvuse suunamise vahendi või hoopis ravimina.
LSD ja Mehhiko seentes leiduva psilotsübiini näitel heidab Ohler valgust teadusuuringute, riigiametite ja hedonistliku narkokultuuri vahelistele seostele. Ühtlasi näitab ta veenvalt, kuidas lihtlabane keelupoliitika takistab võitlemast tsivilisatsioonihaiguste, nagu depressiooni või Alzheimeri tõvega.
Juttu tuleb veel LSD sünteesimisega kuulsaks saanud keemikust Albert Hofmannist, ravimifirmadest Sandoz ja Novartis, kurikuulsast Harry J. Anslingerist ja tema juhitud föderaalsest uimastibüroost (FBN), Richard Nixonist ja Elvis Presleyst, Aldous Huxleyst ja John Lennonist ning raamatu autori enda vanematestki.
Kuula saadet!
/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)