Rahvusraamatukogu kultuurinõunik Karl Martin Sinijärv soovitab lugeda Leedu kirjaniku Ričardas Gavelise teost «Vilniuse pokker».
LUGEMISSOOVITUS ⟩ Ah et misasi see Nõukogude Liit oli? Saate teada
Hea kirjandus räägib ikkagi esmajärkjalt inimeste elust, võimalikult mitmesuguste inimeste elust. Aeg ja koht on juba muujärgulised. Ja kui mõnel autoril õnnestub mõnes teoses inimesed, aeg ja koht loomuldasa tervikuks sulatada ning ilmumine ajastada, olgu või juhuse läbi, täpselt õigesse hetke, sünnib midagi suurt. Õigemini on suur juba sündinud, ent ajaakna avanedes jõuab suure suurus ka laiema lugejaskonnani. Mida vaid veidi varem või hiljem ei pruukinuks juhtuda.
Sovetliku okupatsiooniaja taguotsa mäletajad loevad-näevad «Vilniuse pokkerit» selgelt teisel pilgul kui tänanoored, kellele on see üks ajalooromaan paljude teiste hulgas. Ja mis siis. Suurem osa sajandeid on omal ajal ehedasse kujutluspilti saabunud läbi kirjanduse ning miks peaks see praegu teisiti olema. Kui tahad näha imelikku elu suuremast surmamisest väsinud Nõukogude Liidus (ah et misasi see Nõukogude Liit oli? Saate teada.) Ja kange himu Vilniuse linna (peaaegu naaberriigi pealinn, umbes nagu Tokyo, kummagagi on meil ainult üks riik vahet) uutmoodi kaema minna tekib siit küll. Kellele vanad, kellele uued kogemused. Hämmeldavalt mitmetasandiline, külluslik, lopsakas teos vaatamata kirjeldatava ajastu malmjõngale hall-lollusele. Aitab hinnata värve ja värskust, kuniks neid on.
Kerglugemine ta pole. Oskajale ääreni nauditav.