LUGEMISSOOVITUS ⟩ Imetabane raamat, mis võimaldab pugeda pähe

Sverre Lasn Foto: Erakogu

Rahvusraamatukogu kultuurinõunik Karl Martin Sinijärv soovitab lugeda Sverre Lasni raamatut «Hulkur. Bradjaaga».

Imetabane raamat. Loen nääriööl. Nagu päris. Äkki ongi päris? Kolm kasinamahulist juttu, lihtsas keeles kirjutet, aga ohzarõip. Täpne ja tabav ja tõmbab vaikselt vaibakese tavamõtte alt ära küll. Ühtede vahenditega teist asja tehes saavutada kolmas tulemus – ses on loomulikku meisterlikkust.

Sverre Lasn, «Hulkur. Bradjaaga». Foto: Raamat

Kolm eri vaadet kolmes jutus. Autorikeel ja kehastumine harjumatult huvipakkuv. Ilmne erilisus ja tarvitatav tavalisus. Ahmab end edasi lugema ka keset unele norivat ööd. Hea kirjanduse tunnused!

Loksutab sind nagu segujooki kloppklaasis – vahel plaksahtad, et ühhei!, just õige mõte, nii on! Ja siis jälle, et mida hekki, oioioi, kisub kamaraks, päris nii ju ei tohiks. A nõnna va eluke veereb oma konarlist rada… Humoorne, ent mitte hullnaljakas, nagu kohati näiteks Kivirähk, kes ju üles kirjutanud suurepäraseid, vahel liigagi teravaid inimtüüpe tänapäeva/läheviku Eesti elust. Tõsiseltvõetav, kuid delikaatset vahet pidav. Lasn keerab/keerutab vinti pidevalt, ent mitte üle. Mine võta nüüd kinni. Jätab lugejale otsustamise koha. Itsitab pihku, et näis, mis saab. Saab küll.

Me umbe hinnastet ja energeerit kaasaega naksab kenasti tsitaat: «Ei maksa riiki süüdistada, kui tahad hommikust õhtuni seinasuurust elektripliiti kedrata, et sedaviisi kogu aia õunasaak ära kuivatada.» Eestilik argitühisus põkatakse kohe hoopis jõledama muumaailmaga – tos samas neutraalses, muigavas võtmes. Ukraina ja Venemaa toimutuste kohta võiks nukrat sarkasmi noppida lauseidpidi seni, kuni võrk täis saab – lugege parem raamatut ennast; võimaldab pugeda pähe ja kui pähe pesa teha ei taha, väljute mõtlikumatena. Hindan kõrgelt suurte asjade lühidalt lähedaseks kirjutamise kunsti.

Pagana äge oleks, kui kerge seedimise järel ütleks ühiskondlik tõsiteadvus, et see vormiliselt napp brošüür osutub pikemas vaates ülioluliseks tekstistikuks. Tüvitekstiks. Elame-näeme. Siin sees peksleb palju tõtt ohtra eelarvamusmustikaga, ja veenvalt. Ajuharjutus hea! Vahel võib koreograafiliselt monteeritud tihevikke rajalt maha võtta täpselt rihitud sõnaga. Rajale aidata samaviisi. On tõtt – kas on ka õigust?

Öö on alles poisike, aluspüksid puhtad, aastatuhat aina algamas.