:format(webp)/nginx/o/2019/05/23/12193960t1h75fd.jpg)
Pean end suure empaatiaga inimeseks (võib-olla igaüks peab), aga Merete Mazzarella raamat «Soodushinnaga sõit» avas mul mõne «suletud akna», näitas peeglit olukordadele uute nurkade alt ja kindlasti suurendas mu maailmamõistmise potentsiaali ja empaatiat.
Eks vanus ole ka juba selline, et ma hakkan miniarolli kogemise järel ette kujutama, mis tunne võiks olla ämmarollis, ning mis tunne on emarolli asemel (õigemini lisaks emarollile) olla vanaema. Nagu siin raamatus, nii ka minu isiklikus eluraamatus toimub tegevus globaalses külas ja ma olen neid rahvusvaheliste kultuurikonfliktide olukordi ema ja miniana läbi elanud: kuidas tuleb minna külla teisele poole ookeani, kuidas tuleb kiiresti nurgad maha lihvida ja kokku klappida, kuidas tuleb lapsed vanaema hoolde usaldada üsna ootamatult ja suhteliselt pikaks ajaks...
/nginx/o/2016/09/03/5792513t1h3144.jpg)
/nginx/o/2025/01/15/16595646t1ha20a.jpg)