/nginx/o/2018/04/29/7815194t1h95e0.png)
Detsembri lõpus möödus 100 aastat ulmekirjanik Vera Krõžanovskaja surmast. Sajandi eest oli Krõžanovskaja kirjanikuna väga tuntud, Tallinnas tegutses 1930. aastatel tema loominguga tegelev ring. 23. jaanuaril algusega kell 17 toimub Eesti Kirjandusmuuseumis teemaõhtu, mis on pühendatud nais -ulmekirjaniku Vera Krõžanovskaja teostele ja tegevustele. Teemaõhtul räägib Vera Krõzanovskaja isikust, tema seostest Eesti ja Tallinnaga ajaloolane Toomas Abiline, tema loomingust tõlkija Inga Raitar.
Kokku on Vera Krõžanovskaja-Rochester avaldanud üle 80 romaani ja novelli, mille tegevus toimub Vana-Egiptuses, Vana-Roomas, keskaja Euroopas või hoopiski tuleviks. Kahjuks pole paljud kirjaniku raamatud säilinud, Venemaal keelustati ta teosed peale revolutsiooni, tema ülikriitilise suhtumise tõttu bolševike riigipöördesse.
Tema ajalooliste romaanide detailitäpsus on üllatanud ka tunnustanud erialaspetsialiste. Prantsuse Teaduste Akadeemia autasustas Vera Krõžanovskajat romaani «Vana-Egiptuse raudne kantsler» eest tiitliga «Officier d'Académie» elegantse keele ja Egiptuse olustiku täpse kirjelduse eest.
/nginx/o/2022/05/17/14557250t1ha0d6.jpg)
Vera Krõžanovskaja-Rochesteri ulmeromaanides on käsitletud planeetide vahelisi rännakuid, teleportatsiooni, rännakuid ajas ja paralleelmaailmades, kloonimist, samuti planeet Maa kliima muutuste katastroofilisi tagajärgi.
Vera Krõžanovkaja-Rochesteri romaanid olid tema eluajal vägagi populaarsed, Venemaa esimesed ulmefilmid vändati 1917. aastal just Krõžanovskaja romaanide «Kobra Kapella» ja «Soo lill» põhjal.
Mihhail Bulgakov kasutas tema romaani «Pimeduse kuningriigis» (1914) motiive oma romaanis «Meister ja Margarita».
Nõukogude perioodil jäid Vera Krõžanovskaja-Rochesteri teosed unustustehõlma nii Venemaal kui ka Euroopas, kus nad enne revolutsiooni ülipopulaarsed olid.
1990. aastatel hakati tema romaane taas tõlkima ja välja andma ning hauaplatsile Tallinnas on tee leidnud tema loomingu austajad.
/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)