Brandon Sandersoni romaan «Wind and Truth» on eepilise fantaasiasarja «The Stormlight Archive» viies raamat, mis tegeleb tõe otsimise ja paljastamisega. Oma lugemiselamust jagab raamatublogija Mariann Vendelin.
Raamatublogija soovitab: kui oled mahuka ja fantaasiaküllase raamatusarja otsingul, siis võta see jalamaid ette!
Superkontinent Roshar. Planeedi saatus otsustatakse kümne päeva pärast. Vaenlasel on tuhandeid aastaid kogemust, kuid ka samapalju sõjahaavu. Verinoored rüütliordud kahvatuvad oma kunagise hiilguse ja võimete kõrval, kuid paremat inimkonnal oma kaitseks pole võtta. Üle maailma punutakse peeneid plaane, peetakse karme lahinguid ja kavandatakse kavalaid manöövreid. Taplusest olulisemadki on kahe mehe teraapiasessioonid Shinovaris, maal kus tormituuled vaibuvad ja taimed ei poe peitu.
Kuidas kirjutada sarja viiendast osast nii, et sa midagi eelmiste kohta ei reeda, aga muljeid oleks ikka huvitav lugeda? No proovime, sest «The Stormlight Archive» väärib seda. Sari pakub lõputut avastusretke, kus ootamatud on nii teekond kui ka sihtpunkt.
Igas raamatus on olnud mitmeid karp-kukub-lahti paljastusi ning «Wind and Truth» sisaldab neid eriti rohkelt, sest aeg on tõega silmitsi seista. Läbiva teemana tõuseb esile minevikuga rahu tegemine. Mõni tegelane vaatab tagasi jubedustele, mida ta ise nooremana korda saatis, teist painavad temaga tehtud õudused. Sandersonile omaselt jagub kõrgete panustega sõjamanöövrite vahele rahulikke hingetõmbepause. Kusjuures mulle jäid iseäranis silma lembehetked, mida eelmistest raamatutest nii palju ei mäleta.
Vastupidiselt eelmisele osale, mille sündmustik koondus ühte kohta, oleme nüüd laiali paisatud erinevatele lahingutandritele üle maailma ja selle mitme reaalsuse. Seejuures mahutab 1300 lehekülge vaid 10 ööpäeva jagu sündmuseid, tõsi ohtrate pilguheitudega minevikku. Selle ajaga jõuab juhtuda peadpööritavalt palju!
Romaani(de)s jälgime üle 10 tegelase käekäiku, kusjuures igaüks käib oma teekonda ja areng läbi raamatute on olnud meeletu. Tugevus on siinkohal ühtlasi nõrkuseks, sest vaatenurkade rohkus venitab tegevuse välja. Fookus liigub pidevalt ühelt teisele, kuid ometi leidus neidki, kelle toimetused jäid hämarusse. Jah, ma mõtlen sellega sind, Vyre!
Hulganisti küsimusi, mis eelmise nelja lugemise käigus on kogunenud, saavad kauaoodatud vastused, mis omakorda paljastavad kui vähe me tegelikult teame. Kohati tehti asju isegi liiga puust ette ja punaseks, aga vastukaaluks oli hetki, kus oleks kasuks tulnud kõigi ülejäänute kirjaniku universumi ehk Cosmere'i raamatute lugemine. Ma ei suuda uskuda, et järgmist raamatut tuleb nüüd kaua-kaua oodata.
Kokkuvõttes tekkis soov uute teadmiste valguses uuesti otsast peale hakata ehk tuleb ilmselt riiulis ka eelnevatele sarja osadele ruumi teha. Kui oled mahuka ja fantaasiaküllase raamatusarja otsingul, siis see rännak on läbi, võta «The Stormlight Archive» jalamaid ette!