LUGEMISSOOVITUS ⟩ Raamat, mis aitab inimest oma keelele lähemale

Foto: Shutterstock

Rahvusraamatukogu kultuurinõunik Karl Martin Sinijärv soovitab lugeda Priit Põhjala «Juhuslike sõnade raamatut».

Tiit Kändler kirjutas kunagi oma esimese raamatu tagakaanel, et ta on füüsik ja uurib teateid juhuslikest müradest. See kõlas väikesele minule natuke müstiliselt ja salapäraselt. Juhuslikkuses salapära jagub. Nii tõmbas joonelt pilku ka «Juhuslike sõnade raamat».

Priit Põhjala, «Juhuslike sõnade raamat». Foto: Raamat

Sõnad raamatus on tõesti juhuslikud, üks juhuslikum kui teine. Nõnda ka ne järjestus. Aga lõpus on ilusti ka sõnaloend tähestiku järjekorras, nii et raskusi ülesleidmisega ei ole. Ja iga raamatusse valitud sõna kohta on autoril rääkida põnev lugu või lausa mitu. Mõned sõnad tunduvad täitsa tavalised nagu «rabarber» või «vutt», mõnedest ei oska suurt midagi arvata nagu «krõõt» või «prillikino», mõned on vanad tuntud headuses ja uued tundmata headuses tehissõnad. Omad taustad ja saladused on kõigil.

Sõnad ongi maagilised. Ega muidu räägita sõnumisest ja sõnade peale lugemisest ja jumalasõnast ussisõnadeni välja on see keeleilm üks iseäralik labürint. Paljumõõtmeline ja -tasandiline, lõputult hargnev ja edenev. Küllap ka sõnaversum paisub ja aegajalt plahvatab, jupphaaval võtab ka mustadesse aukudesse kukkuda.

Päris kindlasti sõnad otsa ei saa. On neid keeles veel mitmeks raamatuks. Jätkuks vaid kirjutajaid ja kirjutajatel jaksu. Kui öelda, et «sõnu ei leia», siis ilmselt ei osata õigest kohast otsida või on valikukriteeriumidega midagi lahti. «Juhuslike sõnade raamat» on küll õige koht otsimiseks ja leidmiseks ja juhuslikkuse võlu aitab heal juhul komistada ootamatu, ent õige sõna otsa, millest hüva lusti tunda. Raamat, mis aitab inimest oma keelele lähemale.