LAENUTUSTE TOP 2024 ⟩ Raamatukogude hitt on särav täht värskes eesti kirjanduses

Sven Mikser Foto: Tairo Lutter

Eesti Rahvusraamatukogu koostatud üleriigilise raamatute laenutusstatistika põhjal koostatud 2024. aasta laenutuste topid näitavad, et raamatukogudesse toob eesti kirjandus ja lugemisvara võetakse meelsasti ka e- ja audioraamatute riiulilt.

Värskelt valminud laenutuste pingerea põhjal oli raamatukogu külastaja huvitatud sarnaselt eelnevatele aastatele eesti autorite omaloomingust. «Kõikide raamatukogude laenutuste pingerida sisaldab väga palju koolide soovituslikku kirjandust, aga see ongi ootuspärane, sest kuhu mujale ikka minna otsima teoseid õpetaja lugemissoovituste nimekirjast,» ütles Eesti Rahvusraamatukogu infospetsialist ja raamatusõber Hanneleele Kaldmaa, kes märkas edetabelis ka poolehoidu uuele kodumaisele loomingule.

Koondtulemuses palju soovituslikku kirjandust

Ligi 900 raamatukogu enimlaenatud teoste esikoht kuulus Sven Mikseri esikromaanile «Vareda». Teisele kohale jõudis ülemöödunud aasta esikoha omanik Eno Raua «Kalevipoeg» ja kolmandale kohale Piret Raua «Tobias ja teine B». Järgmised kohad top 20-s kuuluvad Urmas Vadi romaanile «Kuu teine pool» ja Andrus Kivirähki aastaid laenutuste edetabelis püsinud teosele «Rehepapp ehk november».

Tallinna Südalinna raamatukogu juhataja Tiina Põldmaa sõnul oli tõeline rõõm näha, et just algupärasel kirjandusel on kõige enam huvilisi. ««Vareda» ootejärjekorras oli inimesi napilt alla 100,» kommenteeris Tiina Põldmaa suurima rahvaraamatukogu Tallinna Raamatukogude olukorda 2024. aastal peale raamatu ilmumist.

Sven Mikseri esikromaan «Vareda». Foto: Rahva Raamat

Eesti Rahvusraamatukogu infospetsialist Hanneleele Kaldmaa märkis, et esimesest viiest enimloetud raamatust kuulusid kolm koolide soovituslikku kirjandusnimekirja.

«Möödunud aasta top 20 sisaldab hinnanguliselt kuut raamatut, mis ei ole soovituslik kirjandus,» sõnas Kaldmaa, kes viitas, et tegelikult me täpselt ei tea, kui paljud lugejad on jõudnud raamatuteni koolide kaudu. Pingerea kokkupanemisel ei arvestatud õpikutega, mis ei näita ei prioriteete ega eelistusi kirjanduse tarbimisel. Kõik teised teosed on pingereas esindatud ning kui teosel on olnud e-väljaande versioon, siis on ka see loendatud üldises pingereas laenutuste hulka.

Kui üleriigilise ligi 900 raamatukogu laenutuste top 20 annab ülevaate kõikide lugejarühmade eelistustest raamatute laenutamisel, siis Eesti kirjanduse top 20 näitab huvi kodumaise kirjanduse vastu. Et saada võimalikult realistlik tulemus täiskasvanud inimeste eelistuste kohta, jäeti pingereast välja lastekirjandus. Hanneleele Kaldmaa sõnul on toppi pääsenud mitu uut kirjanikku, kelle looming on peale teose ilmumist kohe populaarseks saanud. Siiski võib edetabelist leida teoseid, mida paljud koolid lugemiseks soovitavad. Näiteks Andrus Kivirähki «Rehepapp ehk november» ja «Mees, kes teadis ussisõnu».

E- ja audioraamatute topid toovad esile tarbekirjanduse

E-lugemise populaarsuse kasvu täheldades vaadati eraldi laenutamist nii e-raamatute kui ka audioraamatute kategoorias. Lisaks üldisele pingereale ja eesti kirjanduse laenutuse edetabelile koostati kaks täiendavat toppi 2024. aasta laenutuste kohta.

Hanneleele Kaldmaa sõnul ei ole enimlaenutatud e-väljaannete hulgas neid raamatuid, mis kahes eelnevas topis. Kuna teoste valik oli möödunud aastal veel piiratud ja eelarve litsentside ostmiseks samuti, on e-raamatud jõudnud pingeritta tulenevalt kirjastuste pakkumistest. Paraku saab kallemaid raamatulitsentse osta vähem ja raamatute laenutuste pingereas mängib rolli see, kui palju ühte või teist raamatut üldse on võimalik laenutada.

«E-raamatute ja audioraamatute topid kõnelevad lugejate suuremast huvist tõlkekirjanduse vastu ning soovist lugeda tarbekirjandust. Rõõmu teeb, et pingereast leiab ka A. H. Tammsaare romaani «Elu ja armastus» ja mitmeid teoseid värskest kodumaisest kirjandusest,» märkis Hanneleele Kaldmaa, kes ka ise hindab e-ja audioraamatuid, kuid möödunud aasta läbiloetud raamatutest enamus olid paberraamatud.

2024. aasta laenutuste top 20 – kõik raamatukogud

Sven Mikser «Vareda» – 10 346

Eno Raud «Kalevipoeg: Friedrich Reinhold Kreutzwaldi eepose järgi jutustanud Eno Raud» – 8744

Piret Raud «Tobias ja teine B» – 6805

Urmas Vadi «Kuu teine pool» – 6516

Andrus Kivirähk «Rehepapp ehk november» – 6444

Silvi Väljal «Jussikese seitse sõpra» – 6101

Ilmar Tomusk «Kolmanda A kriminalistid» – 5538

Piret Jaaks «Taeva tütred» – 5483

Eno Raud «Sipsik» – 5324

Mika Keränen «Varastatud oranž jalgratas» – 5172

Olav Osolin «Part lendab edasi» – 5017

Erich Kästner «Veel üks Lotte» – 4782

Valérie Perrin «Lilledele värsket vett» – 4685

Aidi Vallik «Kuidas elad, Ann?» – 4647

Sophokles «Kuningas Oidipus» – 4532

Valérie Perrin «Pühapäeva rüppe unustatud» – 4365

Jaan Rannap «Nublu» – 4266

Erich Maria Remarque «Läänerindel muutuseta» – 4170

Colleen Hoover «Ei iial enam» – 4049

Kristiina Kass «Samueli võlupadi» – 4010

Laenutuste topid on koostatud kolme raamatukogusüsteemi RIKS, URRAM ja Sierra andmete koondi põhjal ning lisatud on andmed e-laenutuskeskkondadest ELLU, MIRKO ja OverDrive.

Ligi 900 raamatukogu hulgas on andmed rahvaraamatukogudest, kooliraamatukogudest, teadus- ja erialaraamatukogudest. Statistika on koostanud Eesti Rahvusraamatukogu üleriigiliste raamatukoguteenuste keskus.

Vaata kõiki laenutuste edetabeleid siit!