Ilmus tuntud klassikaliste autorite õudusjutte koondav antoloogia «Dracula külaline»

Literaat Jüri Kallas Foto: Erakogu

Ilmunud on MTÜ Gururaamatu viies antoloogia «Dracula külaline», mis sisaldab 18 juttu XIX sajandi viimasest kümnendist ja XX sajandi esimesest neljast kümnest ehk nn klassikalise õuduskirjanduse kuldajast.

«Miks selline ajaline vahemik? Seletus on tegelikult lihtne: üle-eelmise sajandi viimasel kümnendil muutusid õuduslood kuidagi särtsakamaks, modernsemaks, kui nii võib öelda ning teine ilmasõda muutis oma julmustega kardinaalselt midagi inimestes ja sõjajärgne õuduskirjandus on hoopis midagi muud kui varasem. Kui kristalselt aus olla, siis selline ajaline piir tekkis antoloogia koostamise käigus, mil olulisi tekste otsides, lugedes ja üle lugedes selgus, et omavahel sobituvad kõige paremini just nende aastakümnete lood,» selgitab sarja koostaja Jüri Kallas.

«Dracula külaline». Foto: Raamat

Jüri Kallas ütleb, et koostamisel sai määravaks teksti headus, originaalsus ja leidlikkus. «Kindlasti võtsin ka arvesse teksti ja autori olulisust. Samuti püüdsin hinnata, kuidas on tekst ajaproovile vastu pidanud. Lugude valikul oli eesmärgiks ka teatav kirjusus, laiemapõhjaline lähenemine niimoodi oli mulle kui koostajale huvitavam ja tõenäoliselt on ka lugejal. Kuigi antoloogia Dracula külaline sisaldab kummitusi ja vampiire, on valikus ka zombid, hullud teadlased, õudused merel, kohutavad kultused ja veidrad sektid, mõrtsukalik floora ja fauna ning isegi aeg-ruumsed nihked. Lühidalt: igale maitsele midagi.»

Dracula külaline on koostaja selgitusel mõnuga loetav, aga samas lugeja silmaringi avardav, samuti peaks antoloogia rikastama eesti tõlkekirjandust, sest lisaks tuntud ja paljutõlgitud autoritele on raamatus vähemtuntuid nimesid ning mitmed autorid avanevad hoopis teistsugusest küljest. «Teatava uhkusega saab märkida, et antoloogias ilmuvad Algernon Blackwoodi, Arthur Macheni ja Robert Cowlesi jutud on eesti lugejale esmatutvuseks nende autorite loominguga,» lisab ta. «Cowles on ehk pisut teisejärgulisem autor, aga Balckwoodi ja Macheni tõlgete puudumine oli küll suisa piinlik tegematajätmine.»

Antoloogia «Dracula külaline» koostaja Jüri Kallas on ulmekirjanduse ekspert, kes on koostanud ulmeantoloogiad «Olend väljastpoolt meie maailma» (1995), «Stalker 2002» (2003), «Läbi valu ja vaeva» (2020) ja «Minu isa luulud» (2023). Viimased kaks kahasse Joel Jansiga.

Jüri Kallas on olnud toimetaja kirjastuses Elmatar, kirjutanud saatesõnu kirjastuste Fantaasia, Tänapäev, Paradiis jt poolt väljaantud raamatutele. Ta on Viktor Pelevini esmatõlkija Eestis, teistest tõlgitud autoritest väärivad kõigepealt märkimist: Stephen King, Aleksandr Grin, H. P. Lovecraft, Alfred Bester, Kir Bulõtšov, Robert E. Howard ja H. L. Oldie. Värskeimaks tõlkeks on Kir Bulõtšovi valikkogu «Professor Kozarini kroon», mis ilmus 2023. aastal kirjastuses Gururaamat ning selle kogumiku nimijutt võitis parima tõlkejutuna tänavu Eesti Ulmeühingu aastaauhinna Stalker.

Kõigi juttude tõlkija Silver Sära on üheks oma lemmikuks nimetanud William Peter Blatty kultusromaani «Eksortsist», mille ta on ka eesti keelde tõlkinud. Teistest raamatutõlgetest peaks kõigepealt mainima arvukaid Stephen Kingi eestindusi, aga miks mitte ka M. R. Jamesi, E. F. Bensoni, Henry. S. Whiteheadi, H. P. Lovecrafti või siis Nora Robertsi tõlkeid. Eesti ühe pädevaima õuduskirjanduse asjatundjana on Silver Sära just see õige inimene, tõlkimaks tekste õudusjuttude antoloogiasse.