:format(webp)/nginx/o/2025/01/29/16619821t1h6894.jpg)
30. jaanuaril avatakse eesti raamatu aasta 2025. Pooletuhande aastase raamatuajaloo tähistamisel saab olema ligi 900 raamatukogul võtmeroll, sest just nemad seisavad igale eestimaalasele kõige lähemal ja saavad pakkuda lugemisrõõmu ka inimestele, kel raamatuid nende kalli hinna tõttu kodus ei ole. Ühtlasi saab olema aasta raamatukogudele suurepärane aeg tõestamaks külastajale, et raamatukogu saab olla abimees n-ö sajas küsimuses ning pakub rikkalikku programmi.
«Raamatuaasta on meie kõigi aasta. Raamatukogud kavandavad ohtralt üritusi, lisaks kirjandusele on fookuses nagu ka 1935. aastal kodulugu ja kodupaigaga seotud lood. Juba aasta algusest on raamatukogudes tähelepanu keskmesse tõusnud eesti tähestik,» kõneles ERÜ juhatuse aseesimees ja eesti raamatu aasta raamatukogude tegevuse koordineerija Katre Riisalu, kelle sõnul on meie kirjakeele aluseks ning raamatukultuuri eelduseks olev Eesti tähestik ära jaotatud 12 kuu vahel ja jaanuarist kuni detsembrini saavad raamatukogud korraldada väljapanekuid või üritusi, sündmusi inspireerituna kahest tähestiku tähest.
Mõni asi oma olemuselt ei muutu
«Saab olema aukartust äratav aeg,» nendib Saaremaa Maakonna Keskraamatukogu direktor Anu Vahter pooletuhande aastase tähtpäeva tähistamisele mõeldes. «Raamatukogudesse on rohkem nüüd põhjust tulla. Eriti tore on pidevate muutuste ajal see, et raamat pole olemuslikult palju muutunud - tume kiri heledal taustal sõltumata millisel kandjal see on. Kui vanasti oli vaid paberraamat, siis moodsal ajal jõuab raamat inimeste seadmetesse.» Saaremaa raamatukogude juht lisab, et raamatukokku aga tasub alati tulla, sest raamatukogud pole enam ammu vaid kirjandusteoste laenutuskohad.
Ka Eesti Rahvusraamatukogu jaoks märgilise tähendusega aasta saab olema tegevusterohke. «Riiulisse ei jää ei raamatud ega ka nende lood, kuna toome eesti kirjasõna rahva sekka nii Tammsaare pargi koomiksinäitusel kui erinevatel sündmustel läbi aasta,» kõneles Eesti Rahvusraamatukogu kommunikatsiooni- ja turundusjuht Liina Luhats-Ulman.
Katre Riisalu usub, et ühel või teisel moel märgitakse eesti raamatu aasta 2025 ära igas suuremas ja väiksemas raamatukogus. Eriilmeliste sündmuste kaudu saab tutvustada raamatukogude uuenevat sisu.
Eesti ligi 900 raamatukogust ligikaudu pooled tegutsevad kõigile avatud rahvaraamatukogudena. Viimase kümne aasta arengute taustal on rahvaraamatukogude olemus muutumas ja arv vähenemas. Kirjanduse laenutuskohtadest on kujunemas kogukonna- ja kultuurikeskused ja mõnest raamatukogust on saanud teeninduspunkt või see on koguni suletud.
/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)