NOORTEROMAAN ⟩ Täiuslik maailm või illusioon?

Õpetaja ja noortekirjanik Liina Vagula. Foto: Maarius Suviste

24. jaanuaril kuulutati Eesti Lastekirjanduse Keskuses välja arvustusvõistluse Kapsas võitjad. Võistlus oli suunatud 6.–9. klasside õpilastele üle Eesti, kes arvustasid 2021.–2024. aastal eesti keeles ilmunud laste- või noorteraamatuid. Kokku saadeti žüriile hindamiseks 83 tööd. Loe arvustust, mille kirjutas Apollo eripreemia pälvinud​ Kaisaliisa Talviste Miina Härma Gümnaasiumist.

Raamatukogus jäi mulle silma roosaka köitega teos, mille esikaas edastas info, et selle sisu on sügav ja tõsine. Raamat kannab pealkirja «Täiusliku elu hind», mille autoriks on Liina Vagula, kes on õpetajast kirjanik. Teose on andnud välja kirjastus Tänapäev aastal 2021. Antud teos märgiti ära kirjastus Tänapäev ja Eesti Lastekirjanduse Keskuse 2020. aasta noorteromaani võistlusel.

Raamatu kirjastiil on lihtne ja arusaadav. Selles esineb ka päeviku sissekandeid, mis on osaliselt kõnekeeles. Mulle meeldis, et need olid eristatud käekirjale sarnase trükiga. Autor on tegelaste tundeid ja tegevuspaikasid täpselt ja hästi kirjeldanud. Raamatus polnud pilte, kuid mina ei tundnud lugedes nendeks ka vajadust, sest kõik on piisavalt kirjeldatud. Ka raamatu esikaane realistlik pilt, mille on kujundanud Liis Karu, annab edasi lugedes tekkiva emotsiooni.

Liina Vagula, «Täiusliku elu hind». Foto: Raamat

Raamatu tegevust saab näha mitme tegelase vaatevinklist, mis minule isiklikult väga meeldib. Seetõttu on arusaadav erinevate tegelaste mõttekäik ja tunded, mis aitavad iga tegelast tundma õppida. Peamiselt on raamatu tegevus peategelase Carolini vaatenurgast. 17-aastane Carolin avas ühel päeval silmad ja ehmus, sest tundis peavalu, külmavärinaid ja kummalist kopitanud lõhna. Kus ta oli, kuidas ta sinna sattus ja miks? Just nendele küsimustele tuleb Carolinil välja uurida vastused.

Carolin on minu arvates tegelane, kellega võivad paljud inimesed samastuda. Peategelane peab oluliseks, mida inimesed temast arvavad ja milline ta teistele välja paistab. Ta tegi vahel asju, mis isegi tema enda arvates olid tobedad või valed, sest soovis sõpradele muljet avaldada. Need, kellele ta soovis muljet avaldada, moodustasid koos tema endaga «kuldse neliku». Nad olid kaalis kõige ägedamad, ilusamad ja edevamad. Kuldse neliku koosseisus olid peale Carolini veel Jaanika, Sille ja Marge, kes tegelikult mulle ei meeldinud, sest nad olid õelad ja ei mõelnud oma tegude tagajärgedele. Neil oli kokkuvõttes suur roll Carolini tema ellujäämisel ja heaolu saavutamisel, kuigi olid teda reetnud. Vastupidiselt neile kolmele oli Carolinil lojaalne ja hooliv poiss-sõber nimega Kaspar. Nende suhte kirjeldused lisasid raamatule romantilisust. Ta toetas alati Carolini ja oli minu arvates kohusetundlik ja asjalik.

Raamatu peaprobleemiks oli rööv, mis juhtus peategelase Caroliniga. Tüdruk ei teadnud, miks ja kelle poolt teda rööviti. Vangistuses olles ei teadnud Carolin enam ise, kes ta on, ta hakkas kahtlema asjades, mille peale ta polnud varem isegi mõelnud. Lisaks tabasid teda iga natukese aja tagant uued traumaatilised kogemused, mis selguvad teost lugedes. Röövi põhjuste välja selgitamine viib peategelase minevikku. See lööb kildudeks tema senise täiusliku maailma.

Minu arust tegi raamatu põnevaks just selle salapärasus. Alguses ei olnud teada, kes oli röövija, miks rööviti, kelle päeviku sissekanded on välja toodud ning kuidas need kõik omavahel üldse on seotud. Raamatu tegevuse kulgedes hakkasid pusletükid oma kohtadele paigutuma ja pilt läks järjest selgemaks. Mulle meeldis, et raamat pani mõtlema, et kui asju vaadata teise nurga alt, võib midagi, mis oli kunagi justkui täiuslik, tunduda tohutult ebamäärane ja kole. Inimeste perspektiivid on juhtunud asjadele nii erinevad, igaühel on oma mõtteviis ja põhjendused. Kuid vaatamata sellele, et me ei saagi kõik ühtemoodi mõelda, tuleb teistega arvestada ja juhtida oma tähelepanu sellele, kuidas meie seisukohad, sündmused ja tegevused võivad teisi mõjutada. Arvan, et just need kaks asja ongi peamised, mida peategelane kõigest läbielatust õppis. Kõik pole kuld, mis hiilgab, ja elus on siiski vaja vähemalt mõnda inimest, keda võib usaldada. Mina hindan väga just neid sügavamõttelisi ja olulisi mõtteid sellest raamatust.

Raamat käsitles teemasid, nagu kiusamine, toimetulek tundega, et vanemad polnud tema elus piisavalt osalised, ja nii romantilised- kui ka sõprussuhted. Minule ei meeldinud, et kiusamine on raamatutes juba üpris tavaliseks muutunud. Midagi mitte nii tavalist ja etteaimatavat oleks sellele raamatule lisanud veelgi rohkem konteksti ja huvitavust. Lisaks ka uusi teadmisi mõne muu valdkonna kohta.

Teos lõppeb kurva päeviku sissekandega, mis annab lugejale selguse, miks kõik need sündmused toimusid. See raamat pani märkama ka näiliselt ebaolulisi asju omavahelistes suhetes, millel on siiski pöördumatud tagajärjed. Pärast teose lugemist olen märganud ka ennast juhtimas oma tähelepanu sellele, kuidas tõesti kõigel on tagajärjed ja inimesed peaksid sellega arvestama.

Raamat katab päris täiskasvanulikke teemasid, seega ütleksin, et see on mõeldud pigem küpsematele noortele, kellel on võime mõista raskemaid teemasid. Soovitaksin seda noorele, kes otsib põnevat tõsisemat raamatut.

Kui valiksin ühe lõigu sellest raamatust edastama emotsiooni ja seda raamatut seletama, siis otsustaksin selle tsitaadi kasuks: «Süda tilkus verd, kui ta mõtles, kui väga võis tema reetlikkus Nelele haiget teha - need kohutavad sõnad, mida ta oli rääkinud teistele tüdrukutele, et neile meeldida. Ja mille nimel? Ükski neist kolmest ei vääri Nele sõrmeküüntki.»

Selle, kuidas Carolin tuleb toime oma justkui lumekuulina rappuva eluga, peab lugeja ise välja uurima.