Eesti raamatukogudes on hoiul Eesti Rahvusraamatukogu andmete kohaselt ligikaudu 30 miljonit raamatut, kuid see arv pole kaugeltki tegelik raamatute hulk. Alates novembrist 2024 kuni käesoleva aasta jaanuari lõpuni on kampaania käigus leitud Eestist veel kümneid tuhandeid raamatuid, mis asuvad elu-, töö- või magamistubades. Ka uuringud näitavad, et kõige rohkem raamatuid on just eestlaste kodudes.
KAS TEADSID? ⟩ Kõige rohkem raamatuid on eestlaste kodudes (2)
«Eestimaalaste koduraamatukogud on imelised – loovad, isikupärased ja külluslikud. Nii mõnedki võiksid pakkuda eksklusiivsete raamatute laenutusteenust ja disaininippe. Eriti südantsoojendavad on koduraamatukogude saamislood ja see, kui olulise tähendusega need kogud elanikele on,» ütles Eesti Rahvusraamatukogu turundus- ja kommunikatsiooniprojektide juht Gete Tammann, kes rõõmustas aktiivse osavõtu üle.
Ligikaudu 2000 raamatu omanik Karl Andres kirjutas, et tema raamatukogu sai alguse jõuludel 2021, kui ema kinkis talle sarja «Death Note». «Sellest ajast on mu kogu kasvanud üle 1800 raamatu võrra,» tunnistas Karl Andreas, kes enamik oste on sooritanud Jaapanist ja mõned ka Lõuna-Koreast.
Kersti koduses raamatukogus on umbes 10 000 raamatut. «Palju on teatmeteoseid ja ühe kirega – reisimisega – seoses geograafia, turismi ja ajalooga seonduvat,» avas Kersti oma koduraamatukogu sisu, kust leiab ka väljaande National Geographic sada aastakäiku ja Pärnumaa koduloolise kirjanduse tsaariajast.
Triinu pere raamatud asuvad trepihallis, kust iga päev mitmeid kordi mööda käiakse ja mille riiulitelt leiab ka lauluraamatu sissekirjutusega 1878. «Suurem osa raamatuid on minu ostetud, alates 1990ndate algusest, kuid lisaks on mitmed mehe ja tema vanavanemate kogust pärinevad teosed,» tutvustas Triinu.
Peetri koduraamatukogus on vanakreekakeelne «Septuaginta» aastast 1780, Leibnitsi «Monaaden» 1802, «Christliche kirchen kronologie» 1845. Rein on kokku kogunud oma isiklikku raamatukokku spordiraamatud.
Eestlastel kõige rohkem raamatuid
Ajakirjas Social Science Research kunagi kajastatud uuringu andmetel on kõige rohkem raamatuid eestlaste kodudes. Eestlase koduraamatukogu keskmiseks raamatute arvuks on saadud 218. Näiteks jaapanlasetel on see 102 ja sakslastel 151. Nullindate esimesel kümnendil tehtud uuringu kohta saab lugeda DIGARist.
Värsked andmed koduraamatukogude suuruste kohta küll puuduvad, kuid 2024. aasta Eesti Rahvusraamatukogu hoiuraamatukogu Mõisaküla kampaaniaüritusel «Anna raamatule uus elu» selgus, et ühe tagasihoidliku eestimaalase kodus on enam kui 17 000 raamatut. Koduraamatukogu omanikud on andnud teada, et raamatute arv jääb vahemikku mõnisada kuni 10 000. Ilmselt suurimast eestikeelsest koduraamatukogust Floridas andis tutvuskampaania viimastel päevadel teada aga kirjanik Sirje Kiin, kes on alates 2005. aastast üle ookeani viinud väga erinevat kirjandust.
Kampaania korraldasid Eesti Rahvusraamatukogu, Eesti Kirjandusmuuseum ja Eesti Rahva Muuseum ning koduraamatukogude kollektsioonis on enne kampaania ametlikku lõppu 178 koduraamatukogu.
Vaata kõiki koduraamatukogusid galeriist. Pilte saab üles laadida veel 30. jaanuari jooksul Eesti Rahvusraamatukogu veebilehele.