5. veebruaril esitleti Tallinna kirjanike maja musta laega saalis kirjaniku, tõlkija, kirjanduskriitiku ja Soome Instituudi kunagise juhi Juhani Salokandle teost «Vastupanu kultuuriajalugu. Kirjandusvõrgustikud Eestis 1940. aastatest tänapäevani». Eesti kirjandust läbi ja lõhki tundva soomlase silmade läbi avaneb kõrvalvaade, mis on ühtaegu aus ja täpne ning mõistev ja mõistmist toov.
GALERII ⟩ Kirjanike majas esitleti teost Eesti kirjandusvõrgustikest läbi soomlase silmade
/nginx/o/2025/02/10/16645853t1h2da2.jpg)
Soome kirjanik Juhani Salokannel uurib raamatus eesti kirjanduse ellujäämist sõja ja stalinismi ajal ning selle õitsengut alates 1960. aastatest. Tuginedes intervjuudele ja arhiivitööle, analüüsib ta kirjanduselu eripärasid, nagu kirjanduslikud perekonnad ja kultuuriväljaanded, võrreldes neid Soome kogemusega. Taasiseseisvumine tõi kirjandusse vabaduse ja murrangu, mis kujunes omamoodi eduloona.
Kirjanduslikul kolmapäeval intervjueeris autorit kirjanik ja kirjandusteadlane Rein Veidemann, kes on käsitletud perioodi elanud, uurinud ja õpetanud.
Seejärel võtsid jutujärje üle noored, et arutada, mida peavad nemad sellest perioodist ja ajaloost oluliseks üle võtta ning mida mitte. Paneelvestluses osalesid luuletaja ja kirjandusteaduse magistrant Liisi Iling, Tartu ülikooli eesti kirjanduse magistrant Rahel Ariel Kaur ja Tallinna ülikooli üliõpilane Robin Lek. Vestlust modereeris Helsingi ülikooli tudeng Reijo Roos.