Epp Petrone: väga-väga hariv raamat! Just selline, mida endale koju osta tasub

Aavo Kokk ja Andres Eilart esitlemas raamatut «Pintsliga tõmmatud rahvas». Pildil vasakult Aavo Kokk ja Andres Eilart. Foto: Kristjan Teedema

Aavo Koka ja Andres Eilarti «Pintsliga tõmmatud rahvas» on mitmekihiline raamat: Eesti kunstiteosed on pandud ajajoonele, jutustades eestlaste lugu alates ajast 13 500 aastat tagasi («Ema viis hälli heinamaale», Paul Raud, maalitud tegelikult aastail 1913–1919) kuni 2050. aastani (Mall Nukke «Eesti odüsseia», maalitud tegelikult 2007. aastal ja kujutades seda, kuidas Kalevipoja laev seilab «viie rikkaima Euroopa riigi hulka», nagu lubati juhtuvat).

Maalide kõrval on vaimukas ja hariv tekst, mis kirjeldab ette võetud märksõnu eri kihtidesse minnes. Kes on kunstnik, milline on maal, mis on selle maali lugu selles ajastus, mis on selle välja öeldud märksõna tähtsus selles ajastus ja ka läbi aegade. Ma arvan, et raamat ongi kokku pandud märksõnade järgi ja edasi on nende konksude otsa leitud sobivad illustratsioonid. Näiteks aasta 2002 on geenid, 2013 on Bolt. Aga 1970. aasta hõikab «Meie reliikvia on vabadus!», kõrval «Viimse reliikvia» plakat. Jutt kajastabki seda, miks sel ajastul see film nii oluliseks tõusis ja millist kodeeritud sõnumit sisaldas. Sedasama aastat kajastab ka järgmine lugu «Elu tsensuuris» ja Jüri Arraku õõvastav ilma suudeta pilt «Vaatajad». Ka järgmine lugu, aasta hiljem, on sellest, kuidas Jüri Arrak postkaartide kujul oma kunsti välismaale saatis («Välismaa sõber», aasta 1972).

Aavo Kokk ja Andres Eilart, «Pintsliga tõmmatud rahvas». Foto: Raamat