Tegelikult jagub Belgias ka loodust mõnuga. See on lihtsalt teistmoodi kogemus. Kui Hollandi poole jääv ala on lapik nagu pannkook, kus on heal juhul ja kõvasti pingutades näha mõnda tainast venitavat õhumulli, siis Lõuna-Belgia on täiesti mägine. Ja mitte Munamäe-mägine, vaid täitsa päris, kaljudega ja puha. Kui sõita autoga suuremate linnade vahel, siis mõistagi asub auto ümber igav kiirteeraam koos seda ääristavate autopoodide, kiirtoidukohtade, laomassiivide ja kokkuklopsitud ridaelamu-ussidega. Suunaviidad ja kohanimed hüppavad esiaknast nähtavale ja juba järgmisel hetkel kiiresti üle katuse selja taha, vaevu jõuab kakskeelsetelt siltidelt mõlemad kohanimed endale peas ette hääldada. Tee ääres kumavad tumekollase sõõri sees tänavalaternad. Raadiojaamadest on kõige mõnusam Studio Brussel, neil on ka nauditav džässine õhtuvöönd.