/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)
:format(webp)/nginx/o/2023/12/22/15795819t1hecda.jpg)
Rahvusraamatukogu kultuurinõunik Karl Martin Sinijärv soovitab lugeda Andres Adamsoni romaane «Sootuks teised saared. Krimilugu 18. aastasajalt» ja «Vähem tead… Lugu kuritööst ja karistusest».
Sinijärv kiidab autorit: lugesin mõlemad raamatud ühe juti ja õhtuga järjest
/nginx/o/2025/02/27/16688369t1hf913.jpg)
Eesti ajaloopõhisel põnevuskirjandusel läheb üha paremini. Selgub, et on küll kirjanikke, kes teemat valdavad ja kirjutada mõistavad. Hea põnevik peab suutma sind nõnda haardes hoida, et tuleb unetunnid abiks võtta. Adamson suudab. Ma lugesin mõlemad raamatud ühe juti ja õhtuga järjest. Ühendasin meeldiva kasulikuga.
Ongi mõistlik lugeda järjest ja korraga, kuna hea tahtmise korraks võiks noid kaht ka üheks raamatuks pidada, sedavõrd läbi põimunud on lugude tulekud ja minekud. Kuuldavasti on kolmas osa peagi tulekul ning päris kindlasti ei tule ainesest puudu, üks õige krimisari jätab alati mõne otsa lahti ning võib jätkuda seni, kuni autor oma tegelasest ära tüdineb. Või kirjeldatavast ajastust. Meeldiv on jälgida, kuidas kodumaa ajalugu hakkab ilukirjanduse ja eriti selle seikluslikuma poolega kenasti kattuma. Nagu mosaiiki pandaks kokku, valgeid laike jääb üha vähemaks.
/nginx/o/2025/02/27/16688371t1h678b.jpg)
Kaheksateistkümnes aastasada, aastakümned, mil Põhjasõjast juba pealt inimpõlve möödas, ent elu ja inimesed ja seisussuhted polnud päriselt paika loksunud ei siinmail ega Vene impeeriumis üleüldisemalt. Põnev periood, millesse hea raamatu kaudu siseneda. Ega muudpidi väga saakski. Ilmselt ei lähe enam kaua, kui puhtalt põnevikke lugedes saab kogu me maanurga viimase tuhatkonna aasta loost üldjoontes pildi kätte. Kes siis tahab, hakkab tõsisemate käsitluste suunas pilku heitma ja kes ei taha, sel on vähemalt see pilt olemas ja võib uusi põnevikke edasi oodata. Võib ka mõlemat. Nii hoida!