:format(webp)/nginx/o/2025/03/05/16695803t1hf8d1.jpg)
Tänapäeva kirjastuse looduslugude sari on mulle põhimõtteliselt sümpaatne, nii kujunduselt kui sisult, aga millegipärast lugesin Peter Wohllebeni «Loomade hingeelu» raamatut väga aeglaselt, ikka nii paari peatüki kaupa ja siis kõrvale pannes. Sama autori puude salapärasest elust rääkiv raamat voolas minu jaoks paremini...
Ma ei saanudki aru, mis see oli, armastan ju loomi ja loodusfakte, aga kui jõudsin raamatu lõpuleheküljeni, tänusõnadeni, siis märkasin, mismoodi autor tänab kirjastust (st saksa originaalkirjastust) selle eest, et need talle raamatu sisukorra karkassi ette tegid ja et nad uskusid, et tal on, millest see raamat kirjutada. Ah nii. Ilmselt on see tunda, kui raamat ei tule südamest ja on kirjastuse tellitud, eelmise hiti tuules. Midagi kipub selliste raamatute puhul ikkagi justkui puudu jääma... (Mina kirjastajana enam selliseid samme ei tee, autoritele liigselt survet ei avalda.) Sellel konkreetsel raamatul on puudu siduv narratiiv ja autori sisemine kirg, võib vist nii öelda. Ta on elanud oma elu loomadega, loodusega, muidugi on tal igasuguseid lugusid jutustada ja ta on neid ka mujalt, korralikult viidates, juurde otsinud.
/nginx/o/2016/09/03/5792513t1h3144.jpg)
/nginx/o/2025/03/05/16695813t1h055b.jpg)