Masinad kujundavad meie kultuuri. Kuhu tuleks tõmmata piir?

Foto: Shutterstock

Meediaarheoloogia teerajaja, nüüdseks ilmakuulus uusmaterialismi teoreetik Jussi Parikka avab oma esimeses, 2004. aastal soome keeles ilmunud raamatus «Masinaõpetus» tehnoloogia, meedia ja inimkultuuri põimunud ajalugu. Digikultuuri ja meediateooria valdkond oli raamatu ilmumise ajal veidi teistsugune kui praegu, kuid paljud teemad on arutellu naasnud, nagu küborgid ja tehisintellekt.

Parikka mõtlemapanev teos kujutab endast uurimust sellest, kuidas masinad kujundavad meie kultuuri, mõtteid ja arusaamist eksistentsist laiemalt. Teekonnal küberpungi düstoopiatest Deleuze’i filosoofiani seab Parikka küsimärgi alla inimese ja tehnoloogia piiri. Raamat viib meid sügavale tehnoloogia aluskihistustesse – sinna, kus masinad ei ole pelgalt abivahendid, vaid kultuuri aktiivsed osalised.

Jussi Parikka, «Masinaõpetus». Foto: Raamat

«Masinaõpetus. Inimese, tehnoloogia ja meedia sidemed» kutsub lugejat üles oma suhet tehnoloogiaga ümber mõtestama, et leida inimese identiteet maailmas, mida üha enam määravad masinad. See raamat ei räägi ainult tehnoloogiast, see räägib meist endist ja sellest, kuidas me areneme koos loodud vahenditega.

Eesti Kunstiakadeemia vabade kunstide teaduskonna dekaan Kirke Kangro tõdes, et meile jääb tavaliselt võõraks mõte inimesest kui masinast. «Aga kui mõelda teisipidi ja uurida, kas masin ei võiks olla natuke inimene? Kas siis oleks ta soojem ja armsam? Jussi Parikka ongi seda teinud. Tema masinaõpetus on ka inimeseõpetus, sest üht ei ole ilma teiseta. Kui kunst meile õpetaks, kuidas masinatesse paremini suhtuda, õpiksime ka inimesi paremini mõistma,» ütles ta.

Jussi Parikka (snd 1976) on Soome kultuuriajaloolane ja meediateoreetik. Ta on Aarhusi ülikooli digitaalse esteetika ja kultuuri professor ning Southamptoni ülikooli külalisprofessor. Parikka on kirjutanud ja koostanud raamatuid meediateooria, digikultuuri ajaloo, visuaalkultuuri, keskkonnameedia ning posthumanismi teemadel.

«Masinaõpetus. Inimese, tehnoloogia ja meedia sidemed» ilmub Tallinna Ülikooli kirjastuse sarjas «Bibliotheca Mediorum et Communicationis» ja selle on soome keelest tõlkinud Elle Vaht. Raamatu ilmumist toetas FILI – Finnish Literature Exchange.