Eesti ajaloolisse ilukirjandusse on lisandunud uus eriline ja kaasahaarav teos – Mariann Rückenbergi «Nõiatütre legend. Sookrati ja Hendrick von Tisenhuseni lugu», mis on tõeline maiuspala ajaloohuvilistele ning ajaloolise ilukirjanduse austajatele. Raamatu valmimisele andis Hooandja platvormil oma toe üle 130 inimese.
See ajalooline romaan toob lugejateni seni kirjutamata eesti naise loo varauusajal, asetades tegevustiku 1625. aasta keerulistesse ja tormilistesse sündmustesse Eesti- ja Liivimaal. Teoses põimuvad ilukirjandus ja ajaloolised faktid, rahvapärimus ning uskumused.
Mariann Rückenberg, «Nõiatütre legend. Sookrati ja Hendrick von Tisenhuseni lugu».Foto: Raamat
Romaani sündmustik kulgeb ajal, mil Rootsi ja Poola kuningate väed võitlevad Eestimaa ja Liivimaa pärast. Lugejad saavad osa Dorpati (Tartu) vallutamise ajaloolistest sündmustest Gustav II Adolfi vägede poolt, mida eesti kirjanduses pole varem ilukirjanduslikult käsitletud. Raamatus on esindatud mitmed ajaloolised tegelased nagu Jakob De la Gardie, Gustav Horn ja Herman Wrangell, samuti 17. sajandil hääbunud kura keel ja muistsete kuralaste pärand.
Raamatu keskmes on eesti soost pärisorjast neiu Kreti ja kura päritolu saksa-rootsi sõjamehe Hendrick von Tisenhuseni keelatud armastuslugu. Eesti naise pilgu läbi avaneb varauusaegne taluelu ning mõisa ja küla vaheline suhtlus, kus ellujäämine on pidev võitlus. Läbivaks ideeks on eesti naise väe allikas – kodupaiga loodus ja emakeel.
«Raamat jutustab muuhulgas nõidade põletamise tumedast ja traagilisest ajaloost Eestis. Olen kasutanud raamatust lõike ajalootunnis õpilastele mõista andmiseks, kui sügavalt on hirm ja ebausk juurdunud meie ühisesse minevikku,» kommenteerib ajalooõpetaja Karin Ahven.
Teos paistab silma ka oma ainulaadse keelekasutuse poolest: dialoogidesse on põimitud rootsi, poola ja saksa keel ning autor on täiesti uue keelena loonud oma nägemuse vanaaegsest eesti murdekeelest, et tuua esile toonase maarahva kõnepruuki ning mõisa- ja külaelanike erinevaid keelekasutusi.
Kirjanik Mariann Rückenberg (snd 1988) on seni avaldanud kaks romaani «Hull suvi» (2018) ja «Hull elu» (2021). Mustamäe paneelmajade vahel kasvanud Rückenberg kirjutas juba noorest east saati rikkaliku olustikukirjeldusega lühijutte. 2012. aastal omandas ta Tallinna Ülikoolis bakalaureusekraadi sotsioloogia erialal. 2023. aastal kaitses Rückenberg magistrikraadi tööga 19. sajandi lõpu ja 20. sajandi alguse eesti naissoost õpetajate tööst. Magistriõpingutega paralleelselt sündis ka suur uurimustöö käesoleva raamatu jaoks.