/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)
:format(webp)/nginx/o/2023/04/14/15255980t1h011f.jpg)
Loomingu Raamatukogu andis emakeelepäeva puhul välja ühe eesti suurima keelevirtuoosi Artur Alliksaare luulekogu «Olematus võiks ju ka olemata olla», mille on koostanud Paul-Eerik Rummo.
Ilmus uustrükk ühest Loomingu Raamatukogu legendaarsemast luulevihikust
/nginx/o/2025/03/14/16712758t1h116a.jpg)
Loomingu Raamatukogu üks legendaarsemaid vihikuid, 1968. aastal ilmunud valikkogu «Olematus võiks ju ka olemata olla» jäi pikka aega ainsaks võimaluseks tutvuda Artur Alliksaare luulega. Siit on saanud tuule tiibadesse Alliksaare üldtuntud luuletused, nagu «Aeg», «Kuhu küll, kuhu küll, uhh!», «Olen ürgloitsu logose laps», «Õhtute kollane tolm» ja «Olematus võiks ju ka olemata olla». Paul-Eerik Rummo valis kogumiku tsüklitesse luuletusi Alliksaare erinevatest loomeperioodidest ning kirjutas saatesõnas, et pidas oluliseks valgustada Alliksaare luuletamise tulemuste kõrval ka tema luuletamise protsessi, silumata ürgkaootilisust ja kõlade vabajooksu.
Uustrükis on taastatud värsid, mille tsensorid käskisid esmatrüki laost eemaldada. Samuti ilmub esimest korda raamatukaante vahel Leo Metsari saatesõna, mis jäeti «taktikalistel kaalutlustel» avaldamata. Luuletusi saadavad pildid Alliksaare käsikirjadest.
***
Kolm luuletust luulekogust «Olematus võiks ju ka olemata olla»
VARIATSIOONE ETERNSE TEEMA EETERLIKULT EFEMEERSEILE DETAILIDELE ETTEVAATLIKUS ESITUSES
Olen viimse molekulini mobiilne.
Kas tahad mu hinges tantsida, paljana nagu palve, jaanalinnusuled januste jalgade ümber?
Ma tean, et su puusad võivad puhkeda nagu puud ja hööritada pöörituseni!
Kõik uppuvad laevad tõstavad ahtri vastu taevast.
Küllap sellega nad tahavad saatusele tagumikku näidata.
Mis neil viga kuraasitada, kui hukkumine on niikuinii kindel!
Sina ei ole laev.
Sind ei saa vette lükata, kartmata skandaali.
Sina oled segu võrgutusest ja hõrgutusest.
Tuubina oled sa tundmatuid tõdesid täis tuubitud.
Sa oled tark taideteos, arusaadamatus keeles kirja pandud.
Väsimatult loen ma su lehekülgi, silpigi selgeks saamata.
Kas tahad, ma meelitan su kordumatute meeleolumaade
magusaisse mõistatustesse, et sul hiljem oleks kõike,
mida enesest lugupidav laps vajab:
rõõmu keelatud viljust ja peotäis põhjusi olla solvunud.
Lähme mägedele matkama!
Kukkumist pole karta.
Kuristikud kuristavad parajasti kurku ja neil pole aega meid vastu võtta.
Tõusta on tore ajaviide ja laskumine niivõrd lihtne, et sellele ei maksa mõeldagi.
Enneolematute kihude mihused sibavad sipelgaina me ergukergusel.
Kisume üles kõik isuistikud!
Mida ei jõua süüa, võime võimalikult kallilt maha müüa!
Lust on juua su kamalust!
Las valgus valgub kaugeile valgmaile. Pöörasusteks on pimedus ehk paremgi.
Ükskord tuleb uste kustumine. Siis jääme teineteise vangi ja hakkame end toitma lubadustega säästa ja päästa.
Siis ei lähe assüüria lendavad lõvidki enam üle su taassüüdatud süütuse müüride.
Ma ei tunne mingit erinevust elu ja enese vahel.
Kõik näevad mind omamoodi ja ükski ei eksi.
KINDLAMEELSE KINGLOOMA KIMBATUS KINGAPOES
Herakles seisab teelahkmel.
Herakleitos oleks istunud.
Kumb tee on umbtee?
Kumba pidi satub mülkasse ja kumba pidi pääseb mudaravilasse?
Kirgede lahustamiseks on soovitav pruukida savitasse.
Linde on tarku ja tobedaid.
Part läheb mardikatest rasva, aga jaanalind jaaguariliha ei ihale.
Urbadest pole urbaniseerumisel vähimatki kasu.
Palju tõhusam on tellida tuba hotelli.
Tuba, milles on nii palju kelli, et aega on küllalt ja jääb ülegi.
Magamine tagab vagaduse ka hingeelu kõige korrapäratumaile hulknurkadele.
Aitab jälgede jäljendamisest.
Aitab vaikuse väljendamisest.
Aitab keskmisekaliibrilistest kuparkuklalisist kupeldajaist ja kupulaskjaist.
Kuhu sa jälle lipsad, juhuse judisev jänes!
Sinu, narri nahast saaks ju palju naljakalt pehmeid pastlaid.
Ma kasutan kasulikult kõiki su kohti,
ainult sabaga ja nabaga ei oleks mitte midagi peale hakata.
Aitab kaminaeelseist kammitsusist.
Aitab mängutooside roosade romansside soosimisest.
Aitab akrobaatikast akvaariumide vesiväätidel.
Loomine on nagu pikkade pingsate sõõmudega joomine.
Temast jääb järele tühjade klaaside tähendusrikas täiuslikkus.
Võtkem kaasa soendite loend ja kaardudes kaarikule sõitkem võitma armastuse senitundmatuid maid.
Mida parem, seda varem.
Tee, mis läbib alles laastamata laasi, peab olema ebaväär.
Aga kuhu siis kingloom kadus? Kauplus on ju suletud.
Ega tal neid kingi vist nii väga tarvis ei olnud kah.
Ostku parem akvalang.
Pikaajalise järelmaksuga. Poolpeetud on paremad.
Igal olesel olgu oma väike edevus. Muidu muutub ta päris tõpraks.
AEG
Ei ole paremaid, halvemaid aegu.
On ainult hetk, milles viibime praegu.
Mis kord on alanud, lõppu sel pole.
Kestma jääb kaunis, kestma jääb kole.
Ei ole süngeid, ei naljakaid aegu.
Võrdsed on hetked, kõik nad on praegu.
Elul on tung kanda edasi elu,
jällegi Kronos et saaks mõne lelu.
Ei ole möödund või tulevaid aegu.
On ainult nüüd ja on ainult praegu.
Säilib, mis sattunud hetkede sattu.
Ainuski silmapilk teisest ei kattu.
Ei ole mõttetult elatud aegu.
Mõte ei pruugigi selguda praegu.
Vähemat, rohkemat olla ei võinuks.
Parajal määral saab elu meilt lõivuks.
Ei ole kaduvaid, kõduvaid aegu.
Alles jääb hetk, milles asume praegu.
Aeg, mis on tekkinud, enam ei haju,
kui seda jäävust ka meeled ei taju.