Kaks raamatut, mis viivad sügavale luurelegendide varjatud maailma

John le Carré. Foto: Anton Corbijn

Rahvusraamatukogu kultuurinõunik Karl Martin Sinijärv soovitab lugeda John le Carre raamatut «Tuvitunnel. Lugusid minu elust» ja Mick Herroni raamatut «Surnud lõvid».

John Le Carre ei vaja tutvustamist. Õigemini, ta raamatud ei vaja, isegi eestikeelsele lugejale. Ta ise vast väheke vajab. Noh, siin raamatus ta tutvustabki end ise. Võttes jupphaaval lahti oma elu. Lapsepõlv ja luuramine, kirjandus ja kuulus olemine. Veidi segiaetuna, mitte kõike avades. Ent paljutki. Võiks öelda, et mida enam autor end ja oma elu lahti kirjutab, seda enam uusi küsimusi tekib. Kaugeltki kõigile vastuseid ei tule. Veel uuemaid küsimusi, todan’d küll. On ju öeldud, et pole hullemat kui õiged vastused valedele küsimustele.

Salamaailmades näikse aegadeüleselt püsivat lahendamatu probleem: kas tuleks teha õiget asja valel viisil või (lasta) teha vale asja õigel viisil. On targemadki siinkohal oiust sassi läinud. Ja sassiminek on vägagi väga hariliku eluolu moodi välja näinud. Kuni enam ei. Kuni enam ei saa. Kuni enam mitte kuidagi ei saa. Ega või. Ega oska. Et ei tohi, tuleb samuti meelde. Ja siis saabub piir. Või piiritus. Tuleb tuvitunnel või jumalagajätt. Või kirjanikuelu. Siis jälle algab kõik, algab uuesti…

Le Carre elulugudele sekundeerivad Mick Herroni raamatud. «Äraaetud hobused» ilmus jo kaheksa aastat tagasi maakeeles, tasub üles otsida. Mick Heeron müttab natuke uuemas ajas kui le Carre enamasti, ent seda paremini nad tervikusse sobivad või tervikut endiga sobitavad. «Surnud lõvid» toodab mitte niivõrd põneviklikke mõnuaineid me ajudes, vaid laseb vaadata kõrgel kirjanduslikul ja kirjelduslikul tasemel eriteenistuste tavaellu. Erilise tavalisusesse. Ja vastupidi. John ja Mick on siin nagu Lennon ja Jagger, laulavad sama laulu ja teevad teineteisele tausta, üks on tänaseks lihtsalt surnud. Omile vastupöörastele kurnuhvlitele vaatamata sobib neid kõrvuti lugeda. Tee oma salakama nii avalikuks kui tahes, seda enam maagia ja müstika toimivad. Heade kirjanike puhul kindlasti.